looduskalender.ee

 

Haug

 

 

Sügis käes ja veeski valmistutakse talveks, kui vähegi ilma kannatab kalavetele minekut. Erakliku eluviisiga haugil on sügisene võtuaeg. Püük käib madalas vees, närbuva veetaimestiku vahel, eelistatavalt valgel ajal sest ihtüoloogide andmetel seletab haugi silm vees alla kolme meetri, muidugi on oluline vee läbipaistvus. Röövliks on muutunud isegi kevadised maimud, kes nüüdseks kasvanud üle kümne sentimeetri pikkuseks.

 

Vaatame röövkala  hambaid, mis suunatud sissepoole, et saagile vähemat põgenemise võimalust jätta. Aastate vältel vahetuvad vaid alalõua hambad, mis on alati erineva suurusega kuna alalõua suusisene külg on kaetud pehme koega, milles on asendushammaste kõverad read. Haugi kihval on 2 ... 4 asendushammast, kui kihv välja langeb, kasvab kihvaks mõni asendushammas, mis logiseb, kuid ajaga tihedalt alalõua külge kinnitub.

 

Selleks, et haug ühe kilo raskuse saavutaks, peab tarbima kuni kümne kilo jagu toitu ja edaspidi see proportsioon vaid suureneb. Riimvetes „lokkavat“ kogre populatsiooni harvendatakse usinalt, usutavalt on lähiaastatel kalastajatel korralikke saake oodata.