looduskalender.ee

 

Vares aiapostil

 

Hallvares

Corvus corone

 

Mõistlikum on nimetada neid kohti, mida hallvaresed ei asusta ehk metsamassiivid ning suured soo – ja rabalaamad. Linlasedki märkavad nii tuttavate lindude päevategemisi. Hommikuti on kusagil lähikondlaste kogunemine nagu seltsielu, seejärel siirdutakse toiduotsingutele, keskpäeva paiku on puhkeaeg ja tegutsevaid linde peaaegu ei näe. Õhtust lendu hakatakse paar tundi enne päikeseloojangut. Linnades jäävad ööbimispaikadeks parkide, kalmistute suured lehtpuud, maastikul peetakse lugu tihemat varju pakkuvatest okaspuudest.

 

Kas hallvaresed on paiga -, hulgu – või rändlinnud? Augustis varesepojad iseseisvusid ja millise eluviis valitakse olenes osalt kellega seltsiti.  Rännuhimulisemad on vastupidiselt tavaarvamusele „vanad varesed“ ja metsapiirkondade asukad - kas selleks, et üksluist maaelu põnevamaks muuta? Noor - ja linnalinnud on paiksemad. Viimastest on see mõistetav, inimeste kaaslejal on toidulaud kindlustatum.

 

Oktoobris oli märgata põhja – ja idapoolt tulevaid rändajad, aga eks neid tuleb juurde püsivate külmadeni. Hallvareste talviseks arvukuseks hinnatakse meil paar - kuni nelisada tuhat isendit.

 

Musta sulestikuga künnivaresed pühkisid jalgelt Eestimaa põldude tolmu eelmisel nädalal.