Mägrad on äärmiselt vahvad loomad. Nende näol on pidev sõjamaaling
Novembrikuu teisel poolel on talv tavaliselt selgemat lumenägu näidanud. Metsaelu muutub sel ajal mõneks päevaks vaiksemaks. Keegi ei soovi vabatahtlikult uues olukorras endast jälgi jätta. Lumi sadas külmumata pinnasele ja ega see lumi maha jää. Vihmausse otsisid murukamarast ja metsakõdust nii metssead, mutid, kui mägrad. Esimesed ongi mururikkujatena inimestega pahuksisse sattunud.
Taliuinakule tasub ennast sättida, kui rasvakiht paks ja söödava leidmisega peab hullult vaeva nägema – selline tundub olema mäkrade arvamus. Eeltalvisel toidulaual ongi kergemini kättesaadavad maapinna lähedalt olevad vihmaussid, putukavastsed püütakse uruhiiri ja mutte.
Mägralinnakutes on talvepesad ettevalmistatud, kasukad on talveks paksemaks kasvatatud, kehakaal on rasvakihi arvel kevadisega võrreldes kuni kolmandiku võrra tugevam. Kuni püsiva lumekatte saabumiseni käiakse toiduotsingutel, ainult territoorium väheneb ja jälgi võib lume sulamise järel metsa all trehvata.
Linnakud on üks suur käikude süsteem, millel mitmed sissekäigud, pesakambrid ning pane tähele – käimlad. Mitme põlvkonna loomad asustavad selliseid linnakuid ja võivad olla „sajandi vanused“.
Mägra jälg