Tekst: EOÜ
Foto: Arne Ader
Hallõgija saarepuul
Aasta linnu, hallõgija, Ornitoloogiaühingu kodulehel on kena ja kergelt täidetav sisestusvorm kuhu aasta lõpuni saab vaatlusi märkida. Teiste vaatlejate andmed on samuti kenasti nähtavad:
Hallõgija on umbes väikese rästa suurune (kaal 60-70 g) pika sabaga lind. Kaugelt vaadates meenutab hallõgija õige pisut miniatuurset harakat, mistõttu on teda pajuharakaks kutsuma hakatud. Linnu ülapool on tuhkhall, alapool valge, mustad tiivad ja saba üksikute valgete sulepartiidega. Silma läbib lai must triip. Noorlindude alapoolel esineb triibustus, mis talveks kaob. Isas- ja emaslindude sulestikus suuri erinevusi ei esine.
Hallõgija lend on lainjas. Sageli võib ta tuuletallaja kombel ka õhus rappelendu tehes paigal püsida. Saaki varitsedes istub lind mõnel väljapaistval kohal, enamasti põõsaladvas või telefonitraadil.
Linde kohtab enam alates septembrist - oktoobrist kui algas läbiränne ja võib sageli trehvata kultuurmaastikus, harvem raiesmikel. Talvitujate arvukuseks hinnatakse 500 - 600 isendit.