looduskalender.ee

 

Ilvese jäljed

 

Ilves

Felis lynx

 

Matsi pildilt loe nagu raamatust. Ilves on jõudnud metskitse ööbimiskohale, põhjalikult nuuskinud, seejärel edasi liikunud metskitse jäljereas ja liikumine on toimunud väga varastel hommikutundidel. Kaslaste osavast pimeduses liikumisest teame kõik. Vaid ohu või häirimise korral liigutakse päevavalgel või ronitakse puu otsa varju, mitte eriti kõrgele ikka tugevate oksaharude vahele. Päeva veedavad meie arusaamist mööda metsarägastikus, tuulemurrus... Tegutsemiseala oleneb toidulauast, mis kõigub 10...100 ruutkilomeetri vahemikus. Isaslooma territoorium on suurem, hõlmates mitme emaslooma reviiri.

Ilvesed liiguvad omapäi ja üksinda, emaslooma lumejälgedes kevadised kutsikad ning ikka tundub, et liikunud on üks loom. Sügisel kasvas käppade alla tihe karvapadjand, mis muudab jälje hägusaks, aga ikka võib täiskasvanud hundi jäljega segamini ajada. Ümara jälje pikkus on kuni kümme sentimeetrit.

Lihasööja jahib valgejänest, metskitse, murrab rebast ja võib nakatuda seetõttu kärntõppe. Metsakanalised on enamalt jaolt talveks puudele kolinud, püütakse närilisi. Saagi ülejäägid maetakse hooletult ning mõne päeva jooksul võidakse tulla kohta üle vaatama. Külmunud toidule ei hakka ilvese hambad peale - kassi värk.

Ilvesed peavad hiilimisjahti. Saakloomale peab saama võimalikult lähedale, peaaegu roomates. Mõni kiire sööst ja kui saakloom osutub rünnaku ajal osavamaks on õnn tema poolel. Ilves reeglina edasi ei jälita.

Jutud puult ründavast ilvesest, ongi "rahvajutud".