1. NÄDAL 03.01.– 09.01.2011. Jõgeva ümbruses
Koostanud ja pildistanud: Laine ja Vello Keppart
Metskitsed kraabivad Luua pargis tammetõrusid
Nädala jooksul ilm soojenes. Kui esmaspäeval-teisipäeval mõõdeti päeval külma enam kui viis kraadi ja öösel langes termomeetrinäit alla –10 kraadi, siis pühapäeval oli sooja juba ligi kaks kraadi. Ilmamuutus tõi kaasa jälle tuisu ja lumesaju ning enne sula tõusis lume paksus siinkandis põldudel 50-60 sentimeetrini. Puuoksad olid paksu lumekorra all lookas ja kohati kooldusid maani. Mõned kuuse ja ebatsuuga oksad murdusid lume raskusest. Lumemurdu esines sagedamini mändidel, kuuskedel, elupuudel jt okaspuudel, harvem lehtpuudel. Lume vaalimist võis näha rohke lume tõttu paljudel nõrga tüvedega puudel. Ilmamuutusega kaasnenud tugevaks paisunud tuul raputas lund puudelt vähemaks. Nädala lõpu sula vabastas puud lumekoormast. Reedel hakkas üksikutelt katustelt lumi alla libisema ja räästaste alla tekkisid suured lumekuhjatised. Nädalavahetusel lume varisemine intensiivistus.
Põldudel muutus plusskraadide ja vihma mõjul lumikate ligi 10 sentimeetri võrra madalamaks. Vett pühapäeva õhtul lume all ei olnud. Kolme sentimeetri sügavusel mullas (teraviljade võrsumissõlme sügavusel) püsis temperatuur nädala jooksul null kraadile lähedasena. Põllul oli käinud halljänes talirukki orasest toitumas ja kraapinud poole meetri paksuse lume alt taimi. Mis juhtub kui sula lumi külmub? Lume all on muld porine ja loodame, et lumevesi nõrgub mulda, siis ei jää oras külmudes jäässe. Aga ka taimede vettimine lume all ei ole hea. Pärismaised niidu ja metsa rohttaimed, sh talihaljad taimed on kohanenud sellise talvega, põllukultuurid (taliviljad, rüps) ja ristikud kahjuks mitte.
Sulailmaga oli enam siia talvituma jäänud linde (nt hallrästast) näha ja nad muutusid häälekamaks. Mägivahtral algas mahlajooks, harilikul vahtral veel mitte.
Jõgeval,10.01.2011
Valga linna lähedal kuulis Viive Einistu laupäeval esimest rasvatihase laulu.