looduskalender.ee

 

Nolgus

 

Nolgus

Myoxocephalus scorpius

 

Meripühvel

Taurulus bubalis

 

Nii nolguse kui meripühvi kudeaeg kestab meie rannikumeres ka veebruaris. Miks me eelnimetatutest ja merihärjast eraldi räägime? Kudekohad on erinevad. Kui merihärg koeb liivale siis meie tänased tutvustatavad eelistavad kivipõhja, kalameestelgi hõlpsam liikidel vahet teha.

Loe merihärjast:

http://www.looduskalender.ee/node/9290

 

Võldaslased (Cottidae) on suuresilmalised ja suurepealised, lisaks ogastatud, mõnel on „sarvi“ rohkem, teisel isendil vähem. Lühike keha on kiirelt ahenev ning pole kaetud soomustega vaid luuplaatide või naastukestega. Rinnauimed kui lehvikud, teised uimed  suured ja kõrged. Isendid on värvuselt väga erinevad. Pikkust kuni kolmkümmend sentimeetrit ja kaalu nelisada grammi.

 

Meripühvel

 

Merihärjale sarnaselt valvavad võldaslaste isaskalad koetud marja kuni koorumiseni.

 

Meripühvel on nolgusest väiksem kuni kaheksateist sentimeetrit pikk, kuid värvikam, mõni isend suisa „karnevalikirju“. Kala pea on kurrulisi ja paarilisi ogasid täis, ega teda asjata pühvliks kutsuta.

 

Toidulaud on mõlemal liigil sarnane: koorikloomad, hulkharjasussid, vahel vetikaid. Aga täheldatakse ka röövtoidulisust.