Tekst: Kristel Vilbaste
Fotod: Arne Ader
Emajõgi on vabanenud jäävangist. Kärevere
Visalt, väga visalt ripub talv pakase nabanööri otsas. Vaid saabuvad rändlinnud üritavad midagi muuta, poetades tiiva alt killukese sooja kevadet.
Nädala neli ilmamärki:
kaelus- ja õõnetuvid,
tilisevad lumikellukesed hange all,
ärkavad kährikud
ja lai lumesadu.
On esimeste kevadekuulutajate aeg. Põldlõokesed
Rändlinnud on tõesti need kõige visamad, otsekui kuulutades, et kui kevadel on aeg tulla – siis tulgu! Lõokesed trillerdavad paari-kolme kaupa me külmsinises taevas läbisegi suurte lumepilvedega. Pehme lai lumi langeb rohekalt helkiva kiivitaja pikale suletutile just siis, kui ta on end mõnusalt päikesepaistel sisse seadnud paljakssulanud teeveerde. Kuldnoka kullanokast ei tule veel aga ühtegi vilet, rännust väsinuna seavad nad end hoopis toidumajas sööma. Vilistavad aga puukoristajad, nii valjult ja lakkamatult, et pole mingit kahtlust: kevad on käes! Kevade kindel tundemärk on ka see, et rasvatihased ei jutle üksteisega enam lihtsalt sitsikleidi moe üle, vaid suristavad pahaselt nii teise rasvatihase kui ka läheneva inimese peale. Rändureid on aga kokku võttes tagasi tosinkond: põldlõoke, kuldnokk, künnivares, kiivitaja, hallhani, kaelus - ja õõnetuvi, hiireviu, hõbekajakas, naerukajakas, piilpart, rääkspart. Iga päevaga venib see nimekiri aina pikemaks nii meie kevadiste linnuvaatluste majakas – Sõrve linnujaamas, kui ka mujal Eestimaa lõunapiiri linnuvaatlejate interneti lehekülgedel.

Kaelustuvi
Lumikellukesed ja vahtramahl
Ka taimeilm ärkab ja tärkab. Lumikellukesed on hange all end päris pikaks venitanud. Kohe, kui kusagil hang eemaldatakse, muutuvad vähesest päikesed kollased lillekesed tumeroheliseks ja pillavad valged õrnad kellukesed oma ihust helisema. Lumi sulab iga päevaga paarikümne sentimeetri kaupa, enam ei jõua ülevalt tulev lumi korvata hangede kaotust. Maapind on kohati väljas ja välja on hangedest sulanud ka kõik sinna talve jooksul peitunud praht ja sodi. Hangevesi pääseb nüüd voolama nii ojadena kui ka liikuma puusoontes. Vahtramahl jookseb taas. Kastani pungad on juba kergelt vaigused. Oravad, jah oravad on hakanud ringi sebima, aga nad on väga kõhnad ja halli tokerja kasukaga.
Metsseakari
Lumi, ikka lumi
Kõige paksem oli nädala lõpul lumi Jõhvi ümbruses, kus nädala keskpaiga sajud ja tuisud kergitasid lumikatte 82 sentimeetrini, Sõrves ja Vilsandil seevastu on jäänud lund vaid paar sentimeetrit. Kindlasti on paks jääkoorik merel see, millest me nii kiiresti lahti ei saa. Sestap tõotab nädala paari pärast tulla paras uputus, sest sulavetel pole kuhugi voolata. Küljealune on juba praegu niiske paljudel loomadel. Kaja Kübar avastas ühel hommikul paksu kährikuemanda magamas oma vastsündinud lambatalle kõrval. Meil siin Nõmmel murdis õuekoer vahetult enne jaapani maavärinat suure koduroti. Tea, kas põgenes rott „uppuvalt laevalt“ või lõi maavärina eel võnklev maa ta paanikasse?
Tsitaat:
Pisikeste siniste õitega kevadlillest – mõru vahulillest arvati vanasti, et see aitab totruse vastu: kui inimene jõi vahulille teed, siis läks ta targemaks.