looduskalender.ee

 

Kodukakutibu

 

Eile toodi Keskkonnaametisse Viimisist leitud kodukaku poeg. Tegu on ligi poolteist kuud keskmisest varasema pesitsusega. Hiljuti oli pressis juttu Helsingi kesklinnas talvel pesitsevast kassikakust. Sealmail on kodukaku talvine pesitsemine suhteliselt tavaline nähtus. Talvel on toidumaju külastavad värvud ideaalseks saagiks ja kakutibud kannatab nende najal kenasti kakuks kasvatada. Nii nihkubki pesitsusperiood talvisele ajale. Tundub, et meilgi tuleb asulates hooti sellist irdumist ette.

Leitud kakukesel söötis Tiit Koit kõhu täis ja viis tagasi leiupaika.

 

Kuna kakulapsed on metsloomade turvakodus sagedased külalised on tänavusel „hiireaastal“ öökullidel titebuumi oodata.  Arutleme, kuidas käituda - maas ukerdavad kakulapsed näevad eriliselt abitud välja, reeglina nad siiski abi ei vaja. Pesast välja ronimine ja  maha potsatamine on tavaline ja enamasti suudetakse vaevata taas puu otsa ronida – just nimelt, kakupojad ronivad pesasse. Ainus pakutud abi võikski olla ronimisvaeva vähendamine ja leitud kakupoja mõnele oksale tõstmine. Vanemad leiavad järelkasvu nende toidumangumiskisa abil vaevata üles ja oskavad oma lapsukeste eest oluliselt paremini hoolitseda kui meie.