looduskalender.ee

 

Händkakk hiirega.

 

Kuuleme kahe händkaku, emas - ja isaslinnu häälitsusi. Isaslinnul on selgemakõlalised huikavad hõiked, emaslinnul kähisevad häälitsused.

 

Händkakk

Strix uralensis

 

Tugevat ja turdi händkakku kutsuti varematel aegadel Uraali kakuks ja linnud asustasid enamalt jaolt okasmetsi, nüüdseks on kohanetud ka Lääne - Eesti lehtmetsadega. Meie saartel kohtame ainult eksikülalisi. Lisaks metsadele trehvame linde soode ja rabade äärealadel ning jahti pidamas raiesmikel ja põldudel. Tänavune nn „hiireaasta“ annab karmist talvest hoolimata hää pesitsemise eelduse. Händkakk on pika keha ja sabaga, heledama sulestikuga, helehallide silmasõõride ja tumedate silmadega, nokk kollane, jalad valkjad, küünised mustad ja maastikusse sulandub hästi.

 

Koos hämaraga valib händkakk omale sobiva kõrge vaatluskoha, et pimeduse saabudes jahti alustada... Kõikidel kakkudel on suure pindalaga ja tiheda sulestikuga tiivad, mis annavad eelise pea hääletult liuelda ja lennata. Orienteerumine toimud  kuulmise abil sest kaku kõrvaavade ees on nahavoldid, mis helilaineid koondavad.

Pulmaaeg jääb kevadtalve ja paarimishüüdeid oli juba märtsis kuulda. Kakumets on häälekas ja hämara saabudes saab kuulda päris õõvastavaid helisid: vilistamist, huikeid või oigeid.

Aprilli teiseks pooleks on kurn munetud ja käib haudumine.

 

Händkakk pesal