Foto: Arne Ader
Ristpardid
Tore ja päris tavaline vaatepilt. Kehakeel veel sellele lisaks – paarikesel kevad südames. Nõnda ristpardid omale rannikualal pesapaika otsivad. Salkades liikuvad on tavaliselt läbirändajad.
Oleme harjunud, et partide emaslinnud on prevaleerivalt pruunikas sulestikus – sellised tagasihoidliku välimusega, loodusesse sulandujad. Ristpardid on erksavärvilised: nokk erepunane, pea ja ülakael tumeroheline. Põhisulestik valge, ümber rinna lai roostekarva vööt ning kattesuled külgedel. Mustad on kaks pikitriipu seljal, üks kõhu all, tiivaotsad ja saba. Tiivaküüdus tumeroheline, metalselt küütlev. Jalad oranžid. Isaslinnu muudab „mehisemaks“ nokakühm.
Suur part, peaaegu nagu pisike hani.
Vähearvukas pesitseja, kusagil tuhande paari ringis aga silma jääb kindlasti. Pesa rajatakse raskesti ligipääsetavasse kohtadesse, muuseas hüljatud rebaseurgudesse, hoonete alla, madalatele pööningutel. Aprilli lõpus alustab emaslind munemist, mida võib päris hulaga olla (kuni kuusteist muna pole eriti haruldane) ja haudub üksinda kuu jagu.
Toitutakse madalas kaldavees või – mudas pladistades. Mõnel varaselt küntud põllul otsitakse toitu ja see võib olla rannikust isegi mõni kilomeeter sisemaa poole.