looduskalender.ee

 

Sel ajal kui meie tähistame Eesti sünnipäeva, ei maksa arvata, et merikotkad selleks valmis pole.

 

Kaks päeva enne Vabariigi aastapäeva tuli merikotka veebikaamera pessa emaslind. Seni üksinda pesa valvanud isaslind hakkas kohe tegusaks, kohendas pesamaterjali, tõi oksi juurde, suhtles kaasaga.

 

Vaadeldav merikotka paar pole päris tüüpiline, sest emaslind on vaat et väiksemgi, kui isaslind. Aga mis seal ikka, isaslind ilmselt võtab enam pesa kaitsmist oma peale. Ta paistab igati toimekas.

 

Nii nagu poleks praegust Eesti riiki niisugusena ilma 98 aasta taguste sündmusteta, nii poleks meil ka merikotka pesa siin jälgida, kui nende merikotkaste esivanemad poleks sada aastat tagasi samamoodi tollalgi tegutsenud  - oodanud paarilist, ehitanud pesa, saanud järglasi.

Kui 1962. aastal oleks saanud jälgida veebikaamera kaudu merikotka pesaelu, siis Tiit Randla pakkunuks ilmselt just merikotkast Eesti rahvuslinnuks. Selle tõttu, et 24. veebruariks merikotkad ilusti pesaelu alustasid ning seda võinuks vääriliselt tähistada. Küllap aga oleks pidanud ametliku põhjusena midagi muud kirja panema... nii tähistamisele, kui valimisele. Vaevalt, et Kustas Põldmaalgi midagi merikotka vastu oleks olnud.

 

Pessa tulnud emaslindu võiks pidada ka Eesti rahvuslinnuks - tal on rahvusvärvides rõngad jalas (teame, et ta sündis 50 km lõunapool ja varem pole meil teada tema kohtamisi). Eestit sünnimaana märgib sini/valge rõngas paremas jalas ja sünniaastat 2009 must/sinine vasakus jalas. Praegu pole selles kombinatsioonis midagi erilist, aga kui 1984. aastal alustasime Eestis merikotkaste värviliste rõngaste kasutamist, siis Rootsi kolleegid sättisid nii, et kolmel aastal järjest saime ametlikult kasutada rahvusvärve. Mõistagi tõstis niisugune nüanss meie huvi merikotkaste rõngastamise vastu - kes poleks tahtnud sini-must-valget kasutada. Ja tulemus oli varsti kõigile näha - 1987 saime juba lehvitada rahvuslippu (ilma suurema ohuta).

Vahepeal käivad ülesehitustööd segamas üleannetud noorukid, kel kipub õigust ja väge ülegi jääma. Aga elukogemust veel napib, ei tea mida oma suure kasvuga peale hakata. Isaslinnu kogust ja häälest jääb väheks, et mõjuv sõna sekka öelda. Lahendus tuli siiski kiirelt, kaamera poolt.

 

Kuigi munemiseni läheb veel aega, võib märgata juba pesavooderdusmaterjali. Isaslind proovis nokaga ka kaamera kaablit, õnneks pani Omar sellele komplekteerimise ajal topelt kaitsekihi peale ja kaabel väga huvitavaks ei osutunud.

 

Õige on aastapäeva eelsel kargel hommikul mõelda ja tegutseda tuleviku nimel.