looduskalender.ee

 

2. jaanuar

Huvitav on see, et aasta saab otsa, aga ei saa ka. Ikka on kusagilt mingi uus aasta võtta. Nõnda on aasta justkui rahapuudus, millel pole maailmas otsa ega äärt. Mida enam on inimesel raha, seda suurem rahapuudus tal on. Mida enam on inimesel aega, seda suurem ajapuudus tal on. Mida enam on inimesel aastat, seda vähem on tal päevi jäänud.

Kui aasta ei saa otsa, ja õu muidugi kah mitte, kas siis näiteks tuleb kunagi aeg, mil muusika otsa saab? Et tuleks selline aastate vahetus, et polegi enam mitte ühtki muusikat selle puhul mängida. Et muusika on lihtsalt otsas, kogu nali. Jah, ja siis saab nali ka otsa. Ei olegi seda kusagilt võtta, ja uuel aastal saadavad õueonud televiisorisse kurje kirju, et miks teie naljasaated on nii naljavaesed.

Nendele kirjadele ei vastata, sest e-mailid on kah otsa saanud.

 

18. jaanuar

Aasta on uus, aga õu on vana. Ega Õueonu kah just kõige uuem pole, kõige vanem kah mitte. Mõtleb parasjagu, et huvitav, kui kaugele õu ulatub. See on väga oluline küsimus, suisa eluliselt oluline. Euroopa üks kõige levinumaid hüüdlaused on „Not in my backyard!” ehk siis Eesti oludele tõlkides – „Mitte minu õuel!”

Seda loosungit kohandatakse sealautade ja tuuleveskite, kruusakarjääride ja kiirteede, bensiinijaamade ja turbasoode värvikatele juhtumitele, ning isegi Kunstiakadeemia maja ei pääse õuetädide rünnaku alt.

Jah, aga kui kaugele siis õu ikkagi ulatub? Kust minu õu lõpeb ja algab – siis mis? – puutumatu (hinge puudutav) loodus, aherainemäed või hoopis nurgapealne õllekas?

Õnneks pole vaja enam oma pead vaevata, avastab Õueonu, kui juhtub lugema ülevaadet Viini Veterinaarmeditsiini Instituudi teadlaste põhjapanevast õueteaduslikust tööst.

Kõigepealt – mis on ühist tehase ja karjalauda vahel? Aga see, et mõlemat peab tsiviliseeritud eurooplane (alates võlakriisi-eelsest Kreekast) hädavajalikus de jure, kuid oma õuealal mõeldamatuks de facto.

Ei taha see post-vanakreeklane, et rikutaks loodusvaadet või rikastataks õhuaroome, olgu siis tehislike või naturaalsete lõhnadega. Viini veterinaar Günther Schauberger võttis punti oma kolleegid Saksamaalt ja tuletas lõpuks ometi matemaatilise mudeli, mille abil saab oma õue piirid välja rehkendada. Teadlased kinnitavad, et nende mudel sobib mistahes lõhnade jaoks, tulgu need siis sigadelt, lehmadelt või kanadelt-hanedelt. Vähe sellest, mudel kõlbab rakendada ka tehasekorstnatele.

Schauberg juhib tähelepanu, et mudel võimaldab õue piirid välja rehkendada kiirelt – meetodil „quick and dirty”. Selline kiirarvutus viib küll õue pindala ülehindamisele, märgib teadlane, kuid kui loomadele on nende õuel kitsavõitu, siis saab teha ka täpsemaid arvutusi ning isegi arvesse võtta tuule suunda. Ajakirjas Atmospheric Environment avaldatud artikkel näpus, läheb Õueonu õuele ja seab nina tuule poole.