looduskalender.ee

 

 

Kiluvõileiva-oramannapudru-päev.

 

Õueonu – nii nagu küllap paljud teistki, kannatlikud lugejad – on igal sügisel otsinud sõna, mis iseloomustaks tänast õue. Sellist, mille kohta ei tea ütelda, kella poole piilumata, kas on hommik või õhtu, või kogunisti peaks lõunat sööma?

 

Päike on laiali määrdunud mööda puid ja põõsaid, rohu roheline aga on alla andmas langenud lehtede pruunjatele laikudele. Tänane päev on tähtis, väga tähtis päev – kui mitte kogu emakeeleteaduse, siis vähemasti Õueonu keele jaoks küll. Sest täna leidis ta selle, mida on otsinud läbi üksildaste sügiste, mis ei sõbrune kellegagi peale une ja ärkveloleku vahelise maa olendite.

 

Täna on kiluvõileiva-odramanna-pudru-päev.

 

Kui kilule ikka kenasti võid alla määrida ja Peipsi sibula lõik peale ning selle otsa veel keedetud kanamunaviil panna ning pudrule hapukooresilm teha, selle kaunistamiseks rohesibulavarre tükike poetada ja kena punasõstra - õunamoos külje peale passitada.

 

Vaat selline on tänane õu, kui siia veel lisada tassike nõmmliivateed – aga see peab olema ilmtingimata Õueonu omaenese nopitud, siitsamast lähedalt … teate ju ise, kust, eks ole.

 

Head kiluvõileiva-odramannapudru-päeva teile, kes te juhtute õuele minema või kui ei juhtu, siis ka ja eriti.

 

 

Õueonu aasta: jätkuvalt värske

Kirjutanud ja joonistanud Tiit Kändler

Kujundanud: Eerik Kändler

Teaduslugu MTÜ, 2013, värvitrükk, kõvad kaaned, 80 lk

 

Siin raamatus on kirjas ja pildis kõik see, mis eelnes päevale, mil Õueonu avastas kiluvõileiva- odramannapudru-päeva.

 

„Õueonu aasta“ avaldab selget rõõmu õuest, nii nagu see ühele avalale Õueonule on antud.

 

Kuude kaupa saab lugeda rõõmudest, mida avatud meelele pakub õu. Õueonu on pigem õuevaatleja ja õuemõtleja kui õueaednik. Õueonu kannab õue alati kaasas, kuhu ta ka ei reisiks.

 

Saadaval Rahva Raamatus ja Apollos.