looduskalender.ee

pääsukeste traadijooned,

soolikarohu kollane,

kährikud õunaraksus

ja tähtedesära öös.

Lauritsapäevast, 10. augustist on ubinatel ja maaubinatel mekk man.

Lauritsapäevast kaob aovalgus ja öötaevasse ilmub Linnutee, sestap saame nüüd öösiti langevaid tähti loendada.Õhtud jäävad pimedaks, seepärast on tahtmine videvikus kodus taas lambid põlema süüdata. Samas, lauritsapäeval tuld ei tehta, tulel lastakse puhata. Et tuld edaspidi ohjes hoida, on sel päeval hoopis koldesse vett piserdatud ja pang vee ning vihaga ahju otsa pandud. Pesu pesemine lauritsapäeval täidab sama ülesannet. Hea on sel päeval ka korstnalõõrid puhtaks lüüa ja tuhk välja viia.

Saamimaal tuhande kilomeetri kaugusel Eestist elab Jäämere kaldail allikate juures väike mehike, kel hõbemündid kõhus ja ravitarkus peas. See ravimees on kirjelduselt sarnane meie Saula Siniallikatel elavale Tölbile, kes ravitarkust jagades passib peale, et terviseotsija enne ära ei lähe, kui allikale hõbemündi on ohverdanud. Saami mehike on aga lugudes oma hõbemüntide tõttu nii hinnatud, et teda aina kinni proovitakse püüda. Targemad küsivad temalt ravitarkust, ahnemad ja rumalamad katsuvad kätte saada hõbedat. Čahkálagipüüdmine on lihtne, tuleb allikakaldale jätta üksik suss, mehike astub sinna sisse kahe jalaga ja püüab paelu kinni siduda, aga mässib end nii sisse, et teda on võimalik tabada.

Kaugel Saamimaal sain teate ka Varraku kirjastuselt, et minu 350-leheküljeline raamat “Eesti allikad” on trükikojast poodidesse jõudnud. Nüüd on kõigil võimalus lugeda, mis üheskoos paljude Päevalehe lugejate ja teiste allikalkäijatega on kirja saanud. Lugusid Eesti Kirjandusmuuseumi varasalvedest sai raamatusse kallatud kapaga, lisaks vahetuid kogemusi meie allikatelt ning muidugi juhatused, kuidas jõuda meie kuulsamate rahvaallikateni. Mina käisin raamatu ilmumise päeval Saamis Soome suurima allika - Sulaoja juures ja üllatusena avastasin, et see polegi veerohkem, kui meie Norra-Oostriku allikad. Aga lugusid on uhkeid selleltki allikalt.