looduskalender.ee

 

Suur-kirjurähn nokib lund

 

Plärinal lööb kirjurähn Nõmmel tänavavalgustuslambi plekk-trummi käima. Lärm on sedavõrd vali, et kellelgi ei saa enam kahtlust olla kevade tulekus.

 

Nädala neli ilmamärki:

 

Siiski tuleb see kevad sala ja pikkamööda, vaheldumisi päikesepaiste ja lumesajuga, soojakraadide ja krõbekülmaga – nii nagu üks õige kevad tulema peab. Märtsi lõpuks on ta nii käes, et kellelgi pole enam isegi kahtlust, kas jalad ikka saavad üle õue lipates märjaks. Mina käisin laupäeval kevadet otsimas Keila joal, õigemini vedas mind kohale jäälosside nägemise ootus. Jah, nii võimas kui Jägalal seal polnud, kuid päike lisas jääseintele kevadsära, purikad, mis rippusid jääkoopa laest särasid tuhandetes kevadtoonides. Aeg-ajalt jää vahelt teed otsiv jõevesi sulises rõõmsat laulu ja kinkis jõe jääkasukale kauneid purikaid, ripatseid, sillakesi – selliseid, mida poolsada kevadeotsijat seal pidevalt pildistasid ja lummatult imetlesid. Aotäht leidis kiiresti ka lumme tallatud astmed, mida mööda pääses looduslikule liumäele, säravale, jäisele ja libedale. Nii mõnigi isa lasi seal koos lastega seljaliugu, tegi vastlapäeva eelharjutusi.

 

Kurgiseemned mulda!

Imelik küll, aga taimerahvas on ikkagi kogu selle suliseva vee helina taustal jäänud suhteliselt ükskõikseks. Ju on lumehang nende kõrval ja kukil ahistaja rollis, vaid mõned üksikud seinaääred ja kuusealused on paljaks sulanud. Kuid pajutibud on siiski väljas nii Lõuna- kui Põhja-Eestis. Sarapuuoksad juba üsna kollakaspruunid. Samas käib turbavedu kodudesse täie hooga, mullas peavad olema juba tomatiseemned, kurgid ja osa lilletaimi tuleb külvata lähipäevil. Kuuseokastel on kolmas pudisemine. Terekevade vedaja Val Rajasaar sõnul näitab ka see, et märtsi lõpul tuleb suur sulamine ja vete voolamine. Laste kevadvaatluse lehekülg „Tere kevad!“ on aga ootusärevuses.

 

Lõunapaus lumes. Metskits on valinud peatuseks lõunapäikesele avatud metsaserva

 

Ootusärevuses on ka kogenud ilmavaatlejad, kui Mikk Sarv, Murastes Terje Tuisu ja Val Rajasaare käest saadud koolinoorte linnulauluplaadi „Tere kevad!“ autoraadios kogemata käima lükkas ja selge lõotriller üle metsa kõlas – ta ise ja me kõik jõudsime  rõõmsalt käsi plaksutada ning hüüatada: „Lõoke on kohal!“ Soe tunne puges südamesse ja kohe ka väike pettumus, kui selgus, et see helge sõnum tuli vaid plaadilt. Aga ilm oli nädalavahetusel just selline, mis toob lõokese meie taevasse trillerdama, kuldnoka vilistama ja suletutiga kiivitaja kiivitama. Kuid nüüd ongi tõesti aeg välja otsida linnulaulu plaadid ja tuletada meelde, mis häält mingi lind teeb. Kas mäletate näiteks kui vahvalt laulurästas iga oma stroofi kordab? Sellest on ta rahvasuus saanud nõudliku lauluõpetaja nimetuse „ööbikuköster“.

 

Kõik laualavad

Linnurahvas on praegu kõige häälekam. Laulavad rasvatihased, sinitihased, leevikesed, ohakalinnud ja isegi harakad ja pasknäärid. Rähnitrumm käib igal pool, nii tehistrummidel kui ka kuivanud kuuseoksadel. Iga päev käin Sõrve linnujaama, meie kevadrändurite esmakohtamise paiga veebilehelt uurimas, kas on esimesi tulijaid. Aga kakud ei huika veel. Nigula turvakodusse on jõudnud mitmed maapiirkondade alatoitumuses händkakud. Ja tegelikult ongi õues laulmas seesama seltskond, kes meiega koos talvel siin oli. Põnev on see, et pardid ja luiged on lennus, jõudu ja kevadrõõmu on neil piisavalt. 

 

Metskitse jäljekirjad lumeekraanil

 

Pesakast puule!

Rõkkav tihaselaul tuletab meile meelde, et sulissõprade söögilauad tuleb varsti suvikorterisse viia ja uute pesakastide kokkutoksimise trumm käima lüüa. Jah, just praegu on õige aeg üles riputada tihasepesakastid. Linnumees Agu Leivits ütleb: „Tihased juba otsivad pesapaika, seda on kuulda nende laulustki, tihased munevad oma esimese muna juba aprilli lõpuks. Kuldnoka pesakastidega on veel veidi aega.“ Küsin ka kommentaari, milline peaks üks korralik pesakast olema, kas Kodu - extra poes nähtud 26cm sügavusega kastid sobivad. Need on ka linnumehe hinnangul natuke madalad jah, annavad liigsoodsa võimaluse röövluseks kassidele-oravatele. „Tasub ikka pesakast ise teha, head õpetust saab www.nigula.ee/pesakast,“ lisab ta.

 

Taimejutt: Maasikaõied

Kui Vanaisa loonud maasika, oli ta unustanud talle õied loomata. Mõned maasikad kasvanud õunapuude all, kus nad igal kevadel nägid, kui ilusasti õitsesid õunapuud ja kui kena vilja nad kandsid sügisel. Nende oma elu näis neile seetõttu kasutu ja nad kurtsid seda Vanaisale. Saidki loa ise õisi valida ja palunud just õunapuu-suguseid õisi. Nüüd on maasikal ja õunapuul ühesugused õied ning maitsvad viljad meelitava inimlapsi nende eest hoolt kandma ja neist lugu pidama.

 

Jääpurikamaailm Valgejõel

 

Tsitaat:

Kes on kurb, sellele peab kurereha lehtede pulbrit leiva peale raputama ja pulber ühes leivaga ära söödetama, siis kaob kurvastus.