looduskalender.ee

 

Lumevallid külateel. Päidla, Otepää kõrgustik

 

Tuul toob ninna midagi kevadist, ninaga vedades jõuan maantee äärde. Lõhnab hõrgult lumesulavee, kulu, märja asfaldi ja kruusa järele. Loigud on maas!

 

 Ega ainult lõhn pole see, mis kevadet mängib... Ka hääled on kevadised. Silps! silps! laulab katuseräästas ja hangesse on arvo-pärdiliku muusika saatel kulutatud suur mustav auk. Selle augu põhjast paistab isake maa, õrnrohelised libled kui ajamata habe turris. Tõepoolest, sel nädalal oli esimest korda tahtmine rõdul kohvi juua ja pilve tagant aeg-ajalt välja lipsav päike tõesti soojendas. Lumekuhilad vajuvad päev-päevalt aina madalamaks, juba on valgest talvevahust väljas ilukuusetutt ja noor ebajasmiinipõõsas. Aga kaevukaanel seisev lumetort on ikka 80 cm paksune ja naabri-Vilmale rannateed pidi juubeliõnne soovima minnes andis jalgu üle-põlve-lumest välja sikutada.

 

Rebane saagijahil

 

Sääsed! Sääsed!

Sel paksul lumel käib juba vilgas elu. Mingid putukad aina askeldavad. Küsisin putukateadlaselt Urmas Tarteselt, kas putuka - aasta on alanud. „Putukapildistajatel on praegu rõõmu palju!” sain vastuseks. Ja putukamääratlus on lihtne: „Kui need olid pikakoivalised ja natuke lendasid ja sa nende vaatlemiseks pikali ei visanud, siis on tegemist talvesääskedega – sääriksääskede sugulastega. Pisemad lumel olijad on veel seensääsklased ja siis need, kelle nime ei nimetata, ehk need, kellel eestikeelset nime ei ole. Kindlasti on väljas talikoonlased, kes hüppavad veidi kirbu moodi ja keda inglased talikirpudeks kutsuvadki.” Põneva leiuna nimetab Tartes lumelt leitud nõmme - hiidämbliku noort isendit – selline umbes 1 cm pikkune kaheksajalgne.

Vahtramahla esimene tulemine

Sulavesi ja külmumata maa on pannud jooksma ka vahtrapuu nina. Metsamees Vello Keppart kirjutab: „10. jaanuaril alustas Jõgeval mahlajooksu mägivaher. 1. veebruaril ka harilik vaher, kui õhutemperatuur oli vaid  ühe-kahe plusskraadi vahel.” Tilkuvat mahla polevat just palju tassipõhja saanud, aga maitse sai sellest suhu küll. Sulailmaga võib vahtramahl joosta ka detsembrikuus. Seda, et puudel veri keema on läinud, võib küll igaüks märgata, puude võra on nüüd selgelt teist värvi. Ka sirelipungad on mõnusalt paksud ja pontsakad. Aga see on ka kõik – on ikkagi ju alles talve süda. Tasub muidugi meenutada, et kolm aastat tagasi ei olnud veebruari alguses üldse lund.

 

Talvituvad jääkosklad

 

Saadikud põhjast

Kuigi õues on küünlakuu kohta tavatult soe, on jäise Tallinna lahe kaldale ilmunud äärmiselt palju kühmnokk - luiki. Juba käib vaidlus selle üle, kes on süüdi luikede agressiivses käitumises, traageldavad nad nüüd ju Pirita teel suisa autode vahel ja lunivad jalutajatelt saia. Looduskaitsja Enn Vilbaste ütleb, et põhjus on see, mis igal aastal: jää trügib Rootsi ja Soome luiged Botnia lahelt meie vetesse. Kogu mass vajub Eesti randadesse, enamik neist ei kavatse mõnusast saia-august edasi lennata. Kindlasti ei ole need meie loodusesõprade ületoidetud linnud, seega ei ole mõtet neid süüdistada. Arvan, et kui tahetakse populatsiooni hoida, siis tuleks neid, kas edasi toita või panna politsei valvama, et ükski luik ei saaks ühtki ampsu ja nad lihtsalt oleksid sunnitud edasi lendama.

 

Härmatis aknaklaasil

 

Linnud lähevad paari

Lindude kevadärevust on praegu kõige rohkem näha vareslastel. Hakid kipuvad paari hoidma, harakad nüüd ainult kahekaupa käivadki – ja peavad vihaseid lahinguid varestega. Rongad teevad igal hommikul valjult kronksudes männiku kohal paarislendu. Uudis, et sulavesi on musträsta häälepaelad Tallinnas puhtaks pesnud, on juba suisa kevadine, aga ka mitte väga erandlik. Lõuna poolt on juba tagasi väiksemad siidisabasalgad ja lumeta talvedel on olnud veebruari keskpaik just künnivareste saabumise aeg.

Taimejutt: sinilillede sünd Vanasti oli taevas madalal ja rätsepa lapsed käisid taevast kääridega torkimas. Rätsep läks neid pika malakaga karistama. Lapsi vemmeldades lõi ta malakaga alla suure tüki taevast, mis purunes kildudeks. Seepeale Vanataat vihastas ja tõstis taeva kõrgemale. Taevatükkidest kasvasid aga ilusad sinised lilled – sinililled.