Kolmapäeval, 21. novembril, leiti Haapsalust
karbuskajakas e. mustpea-kajakas. Tänavu on seda lõunapoolse levilaga liiki Eestis varem vaid korra nähtud. Haapsalu sadamasse tuleb õhtuti suurem ports kajakaid ööbima ja teiste hulka sattus nüüd siis ka üks kõvem
rari. Kuna kajakaid üldjuhul
bongata ei saa, sest nad ei püsi paigal, siis esimese hooga Haapsallu sõitma ei hakanud. Üllatuseks tuli järgmisel õhtul
Rariliini kaudu aga uus teade, mis ütles, et karbuskajakas on samas kohas tagasi. Kuna nädalavahetusel sattusin juhtumisi Haapsallu, siis sai õhtuti enne päikseloojangut koos teiste
bongaritega sadamas ka kajakaid
torutatud. Reedel õnnestus lind kahel korral hetkeks torusse saada, aga sama ootamatult, kui ta vaatevälja sattus, oli ta kohe ka kadunud. Määrang jäi kinnitamata ja liiki kirja ei saanud. Laupäeva õhtul ei hakanud karbuskajaka moodi elukas üldse silma. Aga pühapäeval leiti lind samast kohast uuesti üles. Kahjuks olin ise sel ajal juba tagasiteel Tartusse ja aastanimekiri täiendust ei saanud. Pole midagi teha,
bongamine alati ei õnnestu.