looduskalender.ee

Isane niidukimalane

 

Isakimalaste saabumine õitele tähendab seda, et vahepeal on kimalasperes lahti rullunud tormilised sündmused, mis lõppevad tänavuaastase kimalaspere hukuga. Mis siis ühtäkki toimus?

 

Taustaks peab kõigepealt selgitama, et kimalastel ja paljudel teistel sotsiaalsetel kiletiivalistel putukatel on eluring seatud selliselt, et emakimalased ja töölised (nad ka emased) arenevad viljastatud munadest, isased kimalased aga viljastamata munadest. Isakimalased on seega haploidse kromosoomistikuga ehk neil on kromosoomid ühekordses korduses, samas kui emakimalastel ja töölistel on kromosoomid kahekordses korduses (nõnda nagu meil inimestelgi). Geneetilised sugulussidemed ongi aluseks sellele, kelle eest on tööliskimalased valmis meelsamini hoolitsema ja kelle eest mitte.

 

Emakimalased on 50% suguluses oma poegade-tütardega, aga 75% suguluses oma õdedega. Siin peitubki sotsiaalsete kiletiivaliste putukate edu võti: selleks, et levitada oma geene kõige edukamalt, on palju mõistlikum hoolitseda oma õdede eest (olgu nad siis töölised või tulevased kuningannad) kui isegi omaenda järglaste eest.

 

Töökimalastel on kuninganna poegadega vaid 25% ühiseid geene, mis muudab nende eest hoolitsemise ja üles kasvatamise töökimalaste jaoks kolmandajärguliseks tegevuseks.  Nimelt on tööliskimalased võimelised munema viljastamata mune. Sellises olukorras leiavadki osad töölised, et parem kasvatada juba omaenda poegi, kellega on tal 50% samu geene, kui oma poolvendi.

 

Niisiis, kui kimalasepere valitsev kuninganna otsustab millalgi juunis-juulis-augustis (sõltub liigist ja pere arengukiirusest), et peres on piisavalt töölisi, kes aitaksid uusi noori kimalasekuningannasid ja isakimalasi üles kasvatada, saabuvad kimalaseperre rahutud ajad.

 

Kui kuninganna märkab munevaid töölisi või et tema poegi hävitatakse, siis seda ei saa ta lubada. Kuninganna ründab neid töölisi, hammustab ja isegi surmab nad oma nõelaga. Tööliste munetud munad ja vaglad sööb ta aga ära. Samal ajal üritavad töölised kuninganna poegi hävitada. Ja nii ongi lootusetu kodusõda alanud. Suve keskpaigaks võib töölisi pesas olla üle saja, kellest paljud võivad asuda ka munele. Nii peab  kuninganna nende kõigiga võitlusse asuma ja päris sageli saab üksinda kõigi vastu võitlev kuninganna ise ka otsa.

 

Kodusõja ajal uusi töölisi enam ei kooru. Vanad, suvi läbi palehigis töötanud töökimalased surevad järjest vanadusse või kuninganna nõela läbi ja nii saab otsa ka kimalasepere. Küll aga kooruvad pesas noored ema- ja isakimalased, kes lendavad laia maailma endale paarilist otsima.

 

Huvitav on teada, et ligi 95% kooruvatest isakimalastest on tegelikult kuninganna pojad ja vaid 2,5% tööliste järeltulijad. Aga ülejäänud 2,5%? Nii uskumatu kui see ka ei tundu, käivad mõned tööliskimalased salaja naaberpesadesse munemas ja tagavad seeläbi oma geenide edasikandumise. Tõeline seebiooper!

 

 

Osale kimalaste vaatlusel ja aita saada uusi teadmisi kimalaste leviku kohta Eestis!

 

Kimalaste vaatlusjuhend ja ankeet: LINK

 

Kimalaste määramislehed: LINK

 

Kimalaste veebiankeet: LINK

 

Liitu ka „Meie kimalaste“ grupiga Facebookis: LINK