looduskalender.ee

 

 

 

Vanast harjumusest käib mägralinnaku peremees punahirvede vaatlusplatsilt läbi – äkki on miskit „põske pista“.

 

Segatoidulised mäkrade liikumine on aeglasevõitu ning veidi kohmakas. Ennast kaitseb loom päris osavalt, aga ise oma saaki ei jälita ning toitub selles, mis teekonnal ette jääb. Sügisesel ajal toitutakse suurel hulgal vihmaussidest, tõukudest ja putukatest, oma urgudest kaevatakse välja pisinärilisi, otsitakse tigusid ning konni. Metsadest leiab marju, pähkleid, taimede mugulaid ja juuri, aga ka seeni. Teraviljapõlde külastatakse nuumaajal, talverasva kogumine käib.

 

Kui pärast talveuinakut kaaluvad mägrad alla kümne kilo (suured isasloomad on raskemad), siis sügisel peaks keskmise suurusega mäger kaaluma paarkümmend kilo. Nemad kasutavad talvisel ajal roojamiseks mägralinnaku umbkäike ja hoolikalt kasutatakse kempsuauke ka suvisel ajal – mäger oma hunnikuid metsa vahele vedelema ei jäta, ning nendega oma piirkonda ei tähista.