Kalakaamera

Kalakaamera alates 2016. Vanemaid kalakaamera postitusi vaata siit:

http://www.looduskalender.ee/taxonomy/term/63

Luukaritsad koelmul

Postitas Looduskalender - P, 10.02.2019 - 15.15

Veebikaamera pilt IceAge, LK foorumist

Foto Kaido Haagen, www.kaidohaagen.com

Luukaritsate parv forellikoelmul. Sellist massi pole varem näinud

 

Luukarits          Pungitius pungitius

 

Luukaritsad käivad koelmul kudepesadest väljauhutud forellimarja otsimas. Kudepesasid väikesed kalad ei suuda rüüstada. Forellimarja koorumise ajal, arvatavalt aprillikuus on nad jälle kohal jahtides koorunud forellivastseid. Muul ajal aastast otsitakse toiduks nii erinevaid põhjaloomakesi, aerjalisi, zooplanktonit, kui surusääskede vastseid.

Kudeaeg lõpujärgus

Postitas Looduskalender - K, 30.01.2019 - 10.10

Veebikaamera pilt IceAge, LK foorumist

Kudeaeg on läbi saamas

 

Jõeforell ehk hõrnas       Salmo trutta morpha fario

 

Kudeaeg hakkab meie allikalistes veekogudeski lõpukorrale jõudma.

Tänavu said vaatajad veebikaamera vahendusel ja tänu madalale veeseisule näha ka jääkaane all toimunud kudemist. Paraku muutus vähese vooluhulga tõttu vesi sogasemaks, aga sellist pilti pole me varematel aastatel lihtsalt näinud.

Salvkaevud olevat möödunud nädala pakaselise ajaga kohati tühjaks jäänud.

Keda koelmul veel kohata võime?

Postitas Looduskalender - K, 23.01.2019 - 13.40

Veebikaamera pilt IceAge, LK foorumist

Illustreeriv materjal Wikipedia

Koelmul kohtame veel nii kudejaid, kui nende satelliite

LK foorumi liikmed on tundnud huvi, keda pisiloomadest sellistes veekogudes tegutsemas näeme. Teavet jagab Henn Timm Eesti Maaülikoolist:

„Jõgede ja ojade ülemjooksul, kus vool kiirem ja vesi külm, planktonit peaaegu ei esine. Zoobentoses (põhja-loomastikus) domineerivad krenobiondid (külmades allikates elavad selgrootud veeorganismid, nt ainuraksed, vähid, putukavastsed, kaanid, teod… Tüüpilisteks kaladeks jõeforell või harjus“.

Henn Timmi andmetel on Voore oja suurselgrootuid käidud uurimas aastatel 1993-2000, kokku kaheksal korral ja kolmes paigas: Sae küla (11 km lähtmest), Rakvere – Tudu mnt (13 km) ja Lavi küla (19 km). Leitud on 43 taksonit.

Koelmul toimub

Postitas Looduskalender - N, 10.01.2019 - 15.15

Pildi napsas IceAge LK foorumist

Esiplaanil oleval emaskalal märkame kudemise jälge, kehalohku pärakuuime kohal

 

Jõeforell ehk hõrnas       Salmo trutta morpha fario

 

Eilsega sulas kudeala katnud jääkaas täielikult. Veehulk Lavi allikatel on pehmete ilmadega suurenenud ja kudemine kestab allikalistes veekogudes veel jaanuarikuus - aga saame näha, kuidas tänavu (eelmistel aastatel pidime akvaariumi suurte külmade saabudes veest välja võtma, tänavu paikneb kaamera veealuses boksis).

VIDEO: kui pole forelle koelmul näeme seal luukaritsaid

Postitas Looduskalender - K, 12.12.2018 - 17.17

Video salvestas Parabols, LK foorumist

 

Video paari aasta tagune: tänavu on veevool äärmiselt väike ja vesi video salvestamiseks sogane

 

Luukarits          Pungitius pungitius    

 

Saleda ja süstja kehakujuga luukaritsatel märkame seljauimel ogasid. Neid võib seljauimes olla üheksa kuni üksteist, lisaks veel igas kõhuuimedes üks oga.

Silma hakkab luukaritsate peenike sabavars. Nende väikeste kalade eluiga küündib kuni kolme aastani. Enamus sarnase kehapikkusega, viis, kuus sentimeetrit.

VIDEO: koelmuröövlid liikumas

Postitas Looduskalender - E, 10.12.2018 - 14.14

Veebikaamera pilt IceAge, LK foorumist

Video Urmas Lett, www.eenet.ee

Kolme sinikaela jalad paistavad, aga siirdutakse vastuvoolu, veelgi madalamasse vette

 

Sinikael-part       Anas platyrhynchos

 

Esmakordselt saime näha sinikaelte rüüsteretke forellikoelmule kolm aastat tagasi – kaadrid on päris haruldased. Aga partide häälitsusi koelmukaamera läheduses oli kuulda juba aasta varem.

Hõrnad elutsevad umbes 110 jões ja ojas

Postitas Looduskalender - R, 07.12.2018 - 14.14

Kirjutas Ene Saadre, Põlula kalakasvatus

Veebikaamera pilt Ice Age, LK foorumist

Päevasel ajal näeme koelmul tihedat tegevust

 

Jõeforell ehk hõrnas       Salmo trutta morpha fario

 

Jõe- ja meriforell on ühe ning sama kalaliigi erinevad ökoloogilised vormid.

Meriforell on siirdekala, kes koeb jõgedes, kust noorkalad siirduvad merre toitumisrändele, et tulla suguküpsuse saabudes tagasi jõkke kudema.

VIDEO: kuidas rohukonn koelmul oma lõpu leidis

Postitas Looduskalender - E, 03.12.2018 - 22.54

Video salvestas Klaabar, LK foorumist

 

Vesi on forellikoelmul ikka väga madal. Konn oli eeldatavalt pugenud veidike koelmust kõrgemal mõne vees oleva kaldamätta alla talvituma, aga külmad ilmad ja jääkaan sundisid isendit otsima allavoolu sügavamat vett, kus uuesti põhjamudasse pugeda…

Pole selliste kaadrite nägemine just tavapärane. Talvituvatel konnadel on hulgaliselt vaenlasi.

Lõhelistele on kudeaeg päris raske

Postitas Looduskalender - L, 01.12.2018 - 16.16

Pildid napsas veebikaamerast IceAge, LK foorumist

Äsja kudenud emaskala, pöörake tähelepanu  kehalohule pärakuuime kohal

 

Jõeforell ehk hõrnas        Salmo trutta morpha fario

 

Kolmandat ööd tekkib koelmule jääkaas, mis senini on päeva peale ära sulanud – näis kuidas edaspidi? Põuase suve tõttu veevaene Lavi allikas toidab koelmut tagasihoidlikkult. Voolutugevus peaaegu puudub, seega pole midagi takistamas allikalisele veele jääkatte tekkimist.  

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.