jaanuar 2026

Pildistas ja kirjutas GrüneFrau

Kassile sätitud aknataguse istelauakese peale sai pihutäis päevalilleseemneid poetatud, et oleks tore linnukesi lähemalt näha. Pisut eemal katuseräästa varjus on juba aastaid lindudele toidumaja olemas.

Kõik oligi tore, kuni juhtusin nägema "hirmsat veretööd". 

Hiilisin fotoaparaati tooma, et pite teha, aga paistis, et "külalis-rappijat" minu tegevus eriti ei häirinudki.

Kanakulli kohta oli ta justkui liigagi julge.

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Looduskalendri tiim küsitles Teetormajat

Hallhüljeste seirekaameras on peagi näha poegimise algust, kuid kaamera ise on olnud üsna pikalt pimeduses. Saaremaa läänerannikul asuva hülgelaiu elanikke saab tänavu näha vaid üsna harvadel hetkedel. Kuigi populaarne hülgekaamera on töökorras, võitleb süsteem talvise valgusepuudusega.

Kuna ülekandetehnika on endiselt seadistatud suverežiimile, üritab süsteem toimida ööpäevaringselt. Paraku ei paku Eestimaa talvine taevas piisavalt energiat, et akusid vajaliku tempoga laadida.

Foto: Peep Saluvee

Oli suurepärane karge talvehommik, kus külm tõi looduse tehtud ilu igasse koju kätte, kes tahavad seda looduse võimsust märgata. 

Mina märkasin ja ei jätnud fotoaparaati kotis niisama seisma. Tegin silmagi pilgutamata jäädvustuse hommikusest hetkest.

Tekst: Eesti Ornitoloogiaühing
Avafoto: Elina Anijärv

Eesti Ornitoloogiaühing kutsub jaanuari viimasel nädalavahetusel (23.-25. jaanuar 2026) taas kaasa lööma talvisel aialinnuvaatlusel. 

Enne talilinnuloenduse nädalavahetust tee vaatluse paremaks õnnestumiseks kenasti ära vajalikud ettevalmistused. Siin on neli soovitust talviseks linnuvaatluse edukaks läbiviimiseks:

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Loomade jäljed Pedja jõe lumisel jääl

Kogu nädala ilmastik kujunes normist külmemaks. Suuri ilmamuutusi ei esinenud. Ööpäeva keskmine õhutemperatuur püsis -7,8…-11,8 °C piires, mis jäi normist (keskmine 1991-20020) viie kuni üheksa kraadi võrra madalamale. Ööpäeva keskmise temperatuuri järgi soojematel päevadel (esmaspäeval ja pühapäeval) tõusis maksimaalne temperatuur õhus vastavalt -6,6 ja -6,5 kraadini, kõige külmemal päeval (neljapäeval) -9,2 kraadini. Nädala minimaalseks õhutemperatuuriks registreeriti Jõgeva ilmajaamas teisipäeva hommikul kella seitsme paiku -17,3 °C. 

Foto: Peep Saluvee

Oli oivaline talvine aeg, kui ilm hakkas muutuma külmemaks ja ma jäin parajasti külma tsooni, tundes talvist kargust, nii et põsesarnad lõid külmast punetama. 

Samal hetkel märkasin vaatemängus, kuidas pilved ümbritsesid päikest, luues minu silmis erilise vaate - taustaks raagus puud. See, kuidas talvine päike hajub läbi õrna pilvekihi, toob esile looduse rahuliku rütmi, kus aeg näib korraks seisma jäävat.

Autor: LK Tiim

Halljänes Lepus europaeus

Värske, puutumatu lumikate on loodusesõbrale justkui avatud raamat, kuhu metsloomad oma öiste toimetustega uusi peatükke kirjutavad. Karge talvehommik ja vaikne, lumevaibaga kaetud maastik kutsuvad neid ridu lugema. Ühed kõige iseloomulikumad ja sagedamini kohatavad "kirjed" meie talvisel maastikul kuuluvad halljänesele.

Juuresolev pilt annab edasi just seda hetke, mil märkame lumel tuttavat mustrit – keegi on siit hiljuti pikkade hüpetega läbi lipanud, jättes maha selged tunnistused oma kohalolust.

Autor: LK Tiim

Metsnugis Martes martes

Värskes lumes on näha metsnugisele iseloomulikke paarisjälgi, mis tunduvad tänu talveks karva kasvanud tallaalustele pehmete ja "sokilistena". 

Loomake on liikunud rahulike hüpetega üle metsaaluse, otsides lumekihi alt pisinärilisi või varitsedes tähelepanelikult mõne uruhiire käiguava juures. Need karvased "lumekingad" on nugisele asendamatud, pakkudes pakases sooja ja aidates kergelt liikuda ka seal, kuhu teised loomad sisse vajuksid.

Kirja pani Elo Raspel

Pildistas Margit Turb

Aeg-ajalt ilmnevad looduskaitses vastuolud liigikaitse ja kohalike maahooldajate vahel. Põhjust võivad selleks anda kiskjate rünnakud kariloomadele. Soomaa rahvuspargis on lubatud üle pika aja küttida hunte, et peatada sute rünnakud luhaniitudel karjatatavatele loomadele.

Üldiselt on üle Eesti huntide poolt kariloomadele tekitatud kahju 2025. aastal võrrelduna paari eelneva aastaga vähenenud. Näiteks 2023. aastaga võrdluses on üle poole vähenenud lammaste murdmine. Küll aga suurenes huntide poolt veiste murdmine, nendest juhtumitest ligikaudu pooled toimusid ühes piirkonnas – Soomaal.

Autor: Ahto Täpsi

Metskits ehk kaber

Ilmad on talvised ja lund jagub, kitsekesed on kogunenud suurematesse karjadesse. Kaprade arvukus on väike ja nõnda kajastub see ka karjades, need on pisikesed. Praegusel ajal võib tihti kohata talvekarjasid, kus liikmeid viis või kuus, mitte rohkem ja tihti ka hoopis vähem. Pool kümnendit tagasi olid liikvel poolesaja ja rohkema isendiga pundid. 

Ilmateade lubab kargete ilmade jätkumist. Loodame, et metskitsedel, rähnidel ja teistel metsaelanikel õnnestub talv kenasti üle elada.

Taustaks kostab helikopteri mürin, see oli lähedal tööl elektriliine hooldamas.

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Kallasjää Pedja jõel