Kirjutas Kristel Vilbaste, esitatud Vikerraadios
Fotod Arne Ader
Lodjapuu
Suur maalermeister – Sügis, on nüüd oma värvipaleti laiali laotanud, juba on vahtralatvades purpurit, kaskedel kerget kulda ja lodjapuul tulelõõma. Nii mõnigi metsatee lõhnab juba puulehtede lagunemise järgi, see õhk on nii rammus, et külva või lilledele laiali.
Ja lilled õitsevad tõesti taas, võililled, rooside rodu ja kitsekakargi raputab peenral oma uusi rohelisi lehti – et “õitseks veel korra sel aastal?”
Muideks, kas olete märganud, et suve oli meil sel suvel tõesti viis pikka palavat kuud, kolmel kuul neist ei sadanud tilkagi. Oleme jõudmas viie soojarikkama riigi hulka Euroopas. Tänavu sai tubli kastmise korral suure arbuusi- ja kõrvitsasaagi. Viinamarjad kasvasid magusaks kui Prantsuse viinamägedel. Minu aiamaal õitsevad teist korda põldoad ja Raplamaal õnnestus ühel talunikul saada põllult teine varajase kartuli saak.
Aga nii, nagu suveseened on otsa saanud, nii pöörab kolmapäevane täiskuu meid ilmselt esimeste öökülmade lainele. Ametlikult ongi ju sügist juba üle ühe ööpäeva olnud – sügis algas pühapäeva öösel kell 4.54. Aga eelmine nädalalõpp oma 20 kraadiste õhtutega jääb meile ilmselt pikaks ajaks meelde.
Eriti põnev oli jälgida sügisrändajaid öös – konnad liikusid olpsaki-olpsaki üle teede oma talvitumispaikade poole.
Ja kui selle pisikese rändaja pihku võtsid, et ta lähenevate autorataste eest päästa, siis see konnaprints oli täiesti kuiv ja soe! Soe seetõttu, et konnad on kõigusoojased ja kõikusid just soojade suveõhtute soojuses.
Tamm Puhtu metsas
Eelmine nädalalõpp tõi ka meeletu tammetõrusaju. Neljapäeval sain ma puude poolt pommitatud nii autos, kui ka pargiteel jalutades pauguga vastu pead. Aga ma pole tammede peale pahane – mitu tammealget on nüüd mu taskus ja ilmselt saavad neist hoopis tammetõruloomad koos nende läikivpruunide kastanimunadega, mida kastanialleede alused nüüd täis on.
Maamajades on alanud hiirerünnakud, kes saab, see kolib põllult seebi- ja küünladieedile. Minu maamajas aga hiirtel ja rottidel asu ei ole, sest oma tavapärasesse talikorterisse on tulnud ka nirk. Veel suvevärvides. Natuke ehmatav oli muidugi mõlemale poolele meie kohtumine öösel pimedas minu voodis.
Ja kuigi usside urguminemise päev on ammuilma möödas, siis on metsades veel uskumatult palju nastikuid askeldamas. Eks nendegi veri on veel maha jahtumata.
Tegelikult algas meie esivanematel tõeline sügis mihklipäeval, seega sel laupäeval. Seega proovige nädala sees veel ilma kiuste kõik aia- ja metsatööd ära teha, sest “mihklipäevast naeris koopa ja naine tuppa”.
