Lumehaned „söövad“ kahlajad välja

Eingereicht von Looduskalender - Di., 27.08.2019 - 11.11
Autorid

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Textkörper

Soodsates oludes kasvab liigi asurkond kiiresti. See sunnib neid hõivama uusi alasid, millel elavad reeglina mitmed teised liigid, kelle elukeskkond võib uue liigi saabudes oluliselt muutuda.

Enim muudavad oma elukeskkonda inimesed, neile järgnevad koprad, kuid muutusi põhjustab ka Põhja-Ameerikas kasvav lumehanede (Anser caerulescens) ja väike-lumehanede (Anser rossii) arvukus – hanede (ja ka eskimo lagle (Branta hutchinsii)) arvukuse kasvust tingitud suurenenud toiduvajaduse tagamiseks hõivavad linnud järjest uusi rohumaid.

Lumehaned

Lumehaned / foto: Gabriel Lascu (photogabriel.com)

Parimad toitumisalad on rannikulähedased niidud, mis on aga oluliseks pesitsuspaigaks mitmetele kahlajatele. Nii lumehanede kui ka teiste hanede arvukuse tõus toob probleeme põllumeestele (loe siit ja siit) ning kahjude leevendamine nõuab suurt pingutust (loe siit ja siit).

Ornitoloogid uurisid 17 aasta jooksul Kanada idarannikul Hudsoni lahe saartel Southamptonil ja Coatsil kahlajate käekäiku lumehanede arvukuse tõustes. Rohumaadel loendati hanede väljaheited, hinnati taimestiku parameetrid ning loendati kõik pesitsevad kahlajad. Kuna Southamptoni saarel kasvas 1997–2014 lumehanede arvukus 44%, lähisaartel aga lausa 85%, oli alust arvata, et hanede poolt paljaks söödud alad ei ole enam kahlajatele sobilikud ja nende arvukus väheneb.

Ajalised muutused niitudel sõltusid hanedest – mida rohkem oli hanesid, seda vähem säilis niiduala ja maapinnal pesitsevatele kahlajatele varju andev taimestik. Vaatluse all olnud kahlajaliigid eelistasid pesitseda teatud tüüpi taimestikus ning kokkuvõtvalt oli kahlajaid oluliselt rohkem väiksema hanemõjuga niitudel. Uuringu autorite arvates väldivad kahlajad hanedest rüüstatud alasid, sest seal ei ole enam pesitsemiseks sobilikke kohti. Näiteks oli väikese hanemõjuga niitudel taimestiku varjus pesitseda eelistavaid kahlajaid (soorüdi (Calidris alpina), puna-veetallaja (Phalaropus fulicarius), hallrüdi (Calidris pusilla), valgepära-rüdi (Calidris fuscicollis)) 15–20 korda rohkem, kui keskmise või suure hanemõjuga aladel.

Ka 23 aastase satelliitjälgimise andmed näitavad, et Kuninganna Maud’i lahe piirkonnas on taimestikuta alade pindala kasvanud 410%, sealhulgas on niiskete niitude pindala kahanenud 32%. Seda eriti hanekolooniate lähistel, kus taimestikuta ja samblikega kaetud ala pindala on kasvanud ligikaudu kolmandiku võrra. Kuna 26% lumehanede levilast hõlmab Põhja-Ameerika arktiline ala ja ka suure osa sealsetest märgaladest, on hanede arvukuse suurenemine ohuks mitmetele seal pesitsevatele kahlajatele.

Flemming SA, Nol E, Kennedy LV, Smith PA (2019). Hyperabundant herbivores limit habitat availability and influence nest site selection of Arctic‐breeding birds. Journal of Applied Ecology 56: 976– 987. https://doi.org/10.1111/1365-2664.13336

Linnuvaatleja teadusuudiseid toimetab Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi linnuökoloogia teadur Marko Mägi, marko.magi/at/ut.ee

Wir verwenden Cookies auf unser Webseite, um die Benutzererfahrung zu verbessern.

Wir verwenden außerdem Dienste zur Analyse des Nutzerverhaltens und zum einblenden von Werbung. Um weitere Informationen zu erhalten und ein Opt-Out-Verfahren einzuleiten klicken Sie bitte auf „Weitere informationen“.