Mitmete linnuliikide ränne jääb kergesti silma. Näiteks suuri hane- või sookureparvi märkame sügisel sageli, teravam silm suudab kerge vaevaga ka värvuliste parvi näha. Rännet on hea jälgida rannikul, sest sedamööda suunduvad paljud linnud lõunasse. Kuigi röövlinnud reeglina parvi ei moodusta, on siiski piirkondi, kus nad rände ajal koonduvad.

Linnuvaatleja 2019. aasta kümnevoorulise määramisvõistluse 9. voorus oli 123 osalejat, kellest algajaid 99 ja edasijõudnuid 24. Algajate raskusastmes vastas kõigile viiele küsimusele õigesti 19 osalejat, edasijõudnute hulgas kõigile küsimustele õigesti vastanuid sel korral ei olnud. Enne viimast vooru juhivad algajate raskusastmes Ere Uibu 45 punktiga ning edasijõudnute raskusastmes Merike Hiibus 43 punktiga.  

Üheksanda vooru vastuseid koos selgitustega saab vaadata küsimuste juurest: 

algajad: LINK

edasijõudnud: LINK

Tuletame meelde, et Linnuvaatleja määramisvõistluse 9. vooru küsimustele saab vastuseid saata kuni 31. oktoobri südaööni.

Küsimused leiab siit:
algajad:   http://www.linnuvaatleja.ee/maaramisvoistlus-2019/uheksas-voor-algajad
edasijõudnud:   http://www.linnuvaatleja.ee/maaramisvoistlus-2019/uheksas-voor-edasijoudnud  

Linnuvaatleja
linnuvaatleja.ee

Suure ulatuse tõttu on kliimamuutused ohuks ökosüsteemide mitmekesisusele. Kuna liigi arvukuse hääbumist võib olla märgata keerulisem kui tõusu, leiab näiteid asurkondi soodsalt mõjutavatest kliimamuutustest märksa rohkem. Paraku võib tegelikkus olla vastupidine, sest liigi arvukust mõjutav tegur võib avalduda alles aastate pärast ning vahepealsel ajal liik elada väljasuremisvõlas – selliseid muutuseid ei ole lühiajaliste uuringutega aga võimalik näha. Hetkel on tehtud vaid üksikuid sellele ebakõlale tähelepanu juhtivaid uuringuid, samuti ei ole veel piisavalt suureskaalalistele ökoloogilistele muutustele keskenduvaid uuringuid.

Linnud rändavad eelkõige vajadusest endale soodne nokaesine tagada. Kuna selleks tuleb ringi liikuda, on mõistlik külmade saabudes põhjapoolsetelt aladelt suunduda lõunasse ja vastupidi. Viimaste kümnendite kiirete keskkonnamuutuste taustal on aga üha sagedamini täheldatud, et lindude rändekäitumine on muutunud – mitmete liikide rändele asumise aeg on oluliselt muutunud, läbitavad vahemaad on kas vähenenud või ränne sootuks ära jäänud (üks näide siin); mõned linnuliigid on aga senist pesitsusala oluliselt laiendanud ning jäänud pesitsema talvitamisaladele.

Goughi saar Atlandi ookeani lõunaosas on üks tähtsamaid merelindude pesitsusalasid. Saar pakub kodu enam kui kümnele miljonile linnule 24 liigist, kellest mitmed on ohustatud.

Kuigi Goughi saar on raskesti ligipääsetav, jõudsid 19. sajandil sinna koos hülgeküttidega hiired. Looduslike vaenlasteta paljunesid nad jõudsalt ning õppisid toituma saarel pesitsevate lindude poegadest. Hiljutine uuring näitas, et igal aastal hukkub hiirte tõttu kaks miljonit muna ja tibu.

Atlandi rändalbatross (Diomedea dabbenena) / foto: Michael Clarke, Wikimedia Commons

Kiskjate eest hoidumiseks kasutavad loomad erinevaid mooduseid. Mõned tegutsevad ajal, mil kiskjaid on vähem liikvel, turvalisust suurendab ka liigikaaslastega kokku hoidmine. On liike, kes kasutavad n-ö vahimehi – need on kaaslased, kes ajal, mil teised toituvad või puhkavad, hoiavad ümbrusel silma peal ja annavad märku ohust või selle puudumisest.

Loomad kulutavad aktiivsest ajast 30–40% suuremal või vähemal määral ümbruse jälgimisele, kuna iial ei tea, millal ja kus rändab kiskja. Valvsus on käitumistunnus, mida loomade käitumise uurijad on kasutatud ka kartlikkuse mõõdupuuna – on teada, et valvsam/kartlikum isend pageb teistest varem. Liigsel valvsusel/kartlikkusel on aga hind, sest aeg, mis kulub ümbruse jälgimisele, tuleb toitumisele või puhkamisele kuluva aja arvelt. On ka teada, et grupis tegutsedes isendi valvsus väheneb (ümbrust jälgib rohkem silmapaare) ning kasvab kogu grupi valvsus; sellega peaks aga suurenema iga üksiku isendi põgenemistõenäosus. Ometi napib hoolimata paljudest lindude põgenemiskäitumise uuringutest selle kohta tõendeid.

Kuigi õige lennusuuna leidmine on osaliselt talletunud lindude geenidesse, on orienteerumiseks olulised hulk tegureid nagu maamärgid, öine tähistaevas, Maa magnetväli ja teatud puhkudel ka lõhn. Tugev vastutuul ja erakordsed sajud sunnivad rändavaid linde lendama kas maapinnale lähemal või jääma paigale.