Linnuvaatleja

Linnuvaatlejate päevik: www.linnuvaatleja.ee

Merelindude paradiisi on vallutanud hiired

Postitas Looduskalender - N, 17.10.2019 - 20.20

Linnuvaatleja uudis

Goughi saar Atlandi ookeani lõunaosas on üks tähtsamaid merelindude pesitsusalasid. Saar pakub kodu enam kui kümnele miljonile linnule 24 liigist, kellest mitmed on ohustatud.

Kuigi Goughi saar on raskesti ligipääsetav, jõudsid 19. sajandil sinna koos hülgeküttidega hiired. Looduslike vaenlasteta paljunesid nad jõudsalt ning õppisid toituma saarel pesitsevate lindude poegadest. Hiljutine uuring näitas, et igal aastal hukkub hiirte tõttu kaks miljonit muna ja tibu.

Atlandi rändalbatross (Diomedea dabbenena)

Atlandi rändalbatross (Diomedea dabbenena) / foto: Michael Clarke, Wikimedia Commons

Halloravale on lindude sädin signaaliks turvalisusest

Postitas Looduskalender - T, 15.10.2019 - 09.09

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Kiskjate eest hoidumiseks kasutavad loomad erinevaid mooduseid. Mõned tegutsevad ajal, mil kiskjaid on vähem liikvel, turvalisust suurendab ka liigikaaslastega kokku hoidmine. On liike, kes kasutavad n-ö vahimehi – need on kaaslased, kes ajal, mil teised toituvad või puhkavad, hoiavad ümbrusel silma peal ja annavad märku ohust või selle puudumisest.

Õnnelike juhuste jada viis sel aastal juba teise uue kiililiigi avastamiseni

Postitas Looduskalender - T, 08.10.2019 - 08.08

Linnuvaatleja uudis

12. septembri hommikul plaanis looduse- ning fotohuviline, Väike-Maarja Gümnaasiumi keemia- ja geograafiaõpetaja Jaanus Uibu pildistada liblikaid Kiidjärve ümbruses, kuid jäi Tartus rongist maha. Et ilusat päeva mitte raisku lasta – hommik oli päikseline ja seega putukatele soodne –, suundus ta jalgrattaga Ilmatsallu. Ilm pöördus, tõusis tuul ja taevas läks pilve. Mõned putukad jäid siiski Jaanuse kaamera ette ja nii jõudis foto kiilist, kelle ta esmalt punasilm-liidrikuks (Erythromma najas) määras, ka Facebooki gruppi „Eestimaa kiilid“. Hiljuti märkas seda fotot Tartu Ülikooli loodusmuuseumi spetsialist ja Eesti kiilide määraja autor Mati Martin, kelle vilunud silm tabas, et tegu on Eestile uue, järjekorras 63.

Valvas lind ei ole argpüks

Postitas Looduskalender - T, 01.10.2019 - 10.10

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Loomad kulutavad aktiivsest ajast 30–40% suuremal või vähemal määral ümbruse jälgimisele, kuna iial ei tea, millal ja kus rändab kiskja. Valvsus on käitumistunnus, mida loomade käitumise uurijad on kasutatud ka kartlikkuse mõõdupuuna – on teada, et valvsam/kartlikum isend pageb teistest varem. Liigsel valvsusel/kartlikkusel on aga hind, sest aeg, mis kulub ümbruse jälgimisele, tuleb toitumisele või puhkamisele kuluva aja arvelt. On ka teada, et grupis tegutsedes isendi valvsus väheneb (ümbrust jälgib rohkem silmapaare) ning kasvab kogu grupi valvsus; sellega peaks aga suurenema iga üksiku isendi põgenemistõenäosus. Ometi napib hoolimata paljudest lindude põgenemiskäitumise uuringutest selle kohta tõendeid.

Valgusreostatud õhuruumi läbivad rändlinnud kõrgemalt

Postitas Looduskalender - T, 24.09.2019 - 09.09

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

 

Kuigi õige lennusuuna leidmine on osaliselt talletunud lindude geenidesse, on orienteerumiseks olulised hulk tegureid nagu maamärgid, öine tähistaevas, Maa magnetväli ja teatud puhkudel ka lõhn. Tugev vastutuul ja erakordsed sajud sunnivad rändavaid linde lendama kas maapinnale lähemal või jääma paigale.

Eesti sookured on geneetiliselt sarnased Euroopa liigikaaslastega

Postitas Looduskalender - T, 17.09.2019 - 10.10

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Üks silmatorkavamaid vaatepilte sügisel on sookurgede (Grus grus) ränne – kurgi on siis rohkem kui kevadel, sest parvedega on liitunud ka noorlinnud. 20. sajandi keskpaigaks vähenes sookurgede arvukus oluliselt ja liik kadus näiteks Suurbritanniast, Hollandist ja Taanist. Viimase poole sajandi jooksul on liigi levila läänesuunas taas laienenud, seda vaatamata tõigale, et sookured on territoriaalsed ja väga paigatruud – nende pesitsuspiirkond jääb samaks kogu eluks. Tänaseks pesitsevad sookured eelmainitud riikides taas, Euroopa asurkonna suurus kokku on umbes 600 000 isendit.

Uus linnuliik Eestile – siberi tõmmuvaeras

Postitas Looduskalender - E, 16.09.2019 - 09.09

Linnuvaatleja 

14. septembril vaadeldi ja pildistati Läänemaal Põõsaspea neemel siberi tõmmuvaerast (Melanitta stejnegeri). Kuigi ühte siberi tõmmuvaerast vaadeldi Põõsaspea neemel juba ka 6. septembril, ei õnnestunud siis detailseid fotosid saada: siberi tõmmuvaerast eristab Eestis elavast tõmmuvaerast (Melanitta fusca) noka kuju ja värvus ning silmataguse laigu suurus. Täpsemalt on siberi tõmmuvaera leidmisest kirjutatud Eesti Ornitoloogiaühingu poolt läbiviidava Põõsaspea rändeloenduse projekti kodulehel.

Emaslinnu truudusetus kui kindlustusstrateegia

Postitas Looduskalender - T, 10.09.2019 - 12.12

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Isendi edukus sõltub suguvõimeliseks sirgunud järglaste arvust – mida rohkem neid on, seda suurema tõenäosusega levivad ja püsivad tema geenid. Paljud organismid saavad võimaluse sigida vaid kord elus, peale mida nad kas surevad loomulikku surma, langevad kiskja või patogeeni ohvriks. Võimaluse vaid korra sigida saavad ka umbes pooled suguküpseks sirgunud värvulistest, seega on iga sigimiskord hinnaline ning luhtumine tähendab suure tõenäosusega kadumist evolutsiooni areenilt.

Sinitihane on üks väheseid värvulisi, kellel on tuvastatud viljatuid isaslinde

Kõik õue – ränne käib!

Postitas Looduskalender - L, 07.09.2019 - 11.01

EOÜ suvine aialinnupäevik - 2019

Foto Arne Ader

Võsaraat

Võsaraat ( www.loodusemees.ee )

Ilmselt on kõik aialinnuvaatlejad märganud, et käimas on vilgas lindude ränne. Sügisel on terve Eesti üks suur rändekoridor ja nii pole vahet, kas su aed asub linnas või maal. Peamine on hoopis õigel ajal õue minna – nii saab rändest kõige paremini osa. 

Päikesetõusujärgsetel tundidel lendavad praegu edela- ja lõunasuunas peamiselt metskiurud ja võsaraadid, sekka ka metsvinte ja mitmeid teisi värvulisi. Kui õhk natuke rohkem soojeneb, siis lööb oma silk-solgutava laulu lahti väike-lehelind. Tema öise rändehüppe lõpetas hommiku saabumine ja nüüd on vaja hakata kriitiliseks kulunud energiavarusid taastama. Veel satub aeda viimaseid väike-põõsalindusid, kes reedavad oma põõsastes tegutsemise kõlava täksimisega.

Millest kukub kägu?

Postitas Looduskalender - T, 03.09.2019 - 15.15

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Loomade suhtlemine helide abil on selgroogsete seas laialt levinud. Selle parimaks näiteks on linnud, sest nende laulu või muid häälitsusi võib kuulda igal ajal. Kuna heli levib ka pimedas, kaugele ning läbi või ümber takistuste, on selle kasutamisel mitmeid eeliseid. Kägu (Cuculus canorus) ei ole lindude seas just kõige osavam laulja ning võrreldes laululindudega kõlab tema lihtne hüüd „kuku“ inimkõrvale monotoonselt. Siiski eristab selle lihtsa häälitsuse järgi isane kägu naabrit võhivõõrast, kelle suhtes olla agressiivsem.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.