Liigi ohjamine kätkeb endas suure hulga liikidevaheliste suhete, keskkonna ja erinevate huvigruppidega arvestamist. Heaks abivahendiks on võimalikult täpsed andmed ja arvutimudelid, mis suudavad prognoosida tulevikku või tagantjärgi kindlaks teha muutuste põhjuseid.

Jalutuskäigul linnu pesa lähedusse sattuv inimene häirib lindu, kelle silmis on inimene kiskja. Pesalt põgenemisel kaotab ta väärtuslikku aega ja energiat ning väheneb vanemhool nii haude- kui ka poegade kasvatamise perioodil. Sage häirimine võib halvemal juhul pesitsuse nurjata.

Linnuvaatleja 2021. aasta määramisvõistluse 2. vooru tulemused on selgunud. Osalejaid oli selle aasta teises voorus kokku 230, kellest algajate küsimustele vastasid 198 ja edasijõudnute omadele 32. Algajate raskusastmes vastas kõigile viiele küsimusele õigesti 67 ja edasijõudnutest 7 osalejat.

Teise vooru vastuseid koos selgitustega saab vaadata küsimuste juurest: 

algajad: LINK

Kliima ja maastike muutumine mõjutavad olulised liigi arvukust: arvukus võib kahaneda, nagu on juhtunud paljude põllulindudega, kuid ka suureneda nagu näiteks Põhja-Ameerika ja Euroopa haneliste puhul. Põhja-Ameerika läänepoolset rändeteed kasutavate suur-laukhanede (Anser albifrons frontalis) arvukus on optimaalsest, milleks peetakse 300 000 isendit, märgatavalt suurem. Haned pesitsevad Alaskal ja talvitavad Californias Sacramento oru üleujutatud riisipõldudel, mis on veelinnule soodne paik: veega kanduvad põllule toitained, mis panevad vohama hanele kõrgväärtuslikuks toiduks olevad veetaimed.

Tuletame meelde, et Linnuvaatleja 2021. aasta määramisvõistluse 2. vooru küsimustele saab vastuseid saata kuni 31. märtsi südaööni.

Määramisvõistluse viienda hooaja teise vooru küsimused leiab siit:
algajad: LINK
edasijõudnud: LINK

Määramisvõistluse reeglid leiab siit: LINK

Teise vooru kõigi osalejate vahel loosime välja Marko Mägi "Meie lapse linnuraamatu", Tartu Ülikooli loodusmuuseumi ja Eesti Loodusmuuseumi perepileteid ning rasvatihase pesakasti.

Pesitsusedu nurgakiviks on pesakoht, mille ümbruses on külluses süüa ning vähe konkurente ja kiskjaid. Paljud linnud on pesitsusajal territoriaalsed ega salli enda läheduses ka liigikaaslasi, näiteks isane rasvatihane (Parus major) ajab lähiümbrusest teised isased rasvatihased minema. Kuid lisaks liigikaaslastele käivad rasvatihase territooriumil ka teised õõnelinnud, näiteks must-kärbsenäpp (Ficedula hypoleuca).

Arvamus, et lind oskab õige rändesuuna valida loomupäraselt ehk lindude ränne on evolutsiooni jooksul lindu sisse n-ö programmeeritud, on levinud. Osaliselt on sellele veendumusele uuringutes kinnitust saadud, ent segadus on tekkinud ühe ammuse uuringu tõlgendamisel.

Kuldnoka (Sturnus vulgaris) loomupärase rändesuuna kohta leidub viiteid, mis tuginevad Hollandi ornitoloogi Albert Perdecki 1950. aastatel tehtud katsetele. Uuringute tulemusi on viidatud sajakonnas teadusartiklis ning vähemalt kaheteistkümnes lindude rännet süvitsi käsitlevas erialaraamatus/-õpikus, kus on juttu kuldnoka rändesuuna loomupärasest määratusest. Kummalisel kombel on Perdecki uuringute tulemuste tõlgendus aga aja jooksul oma elu hakanud elama.

Linnu häälitsustel on mitmeid erinevaid rolle – need nii hoiatavad konkurenti ja aitavad kaitsta territooriumi kui ka näiteks meelitavad partnerit. Levinud arvamuse kohaselt määrab linnulaulu struktuuri keskkond, sest erinevates oludes levivad helid erinevalt: tihedas taimestikus levib kaugemale madalate nootidega laul, hõredamas taimestikus aga kõrgemad noodid ning metsalinnu laul peaks seega olema madalamate nootidega kui avamaastiku linnul.

Sooräts

Linnuvaatleja 2021. aasta määramisvõistluse 1. vooru tulemused on selgunud. Osalejaid oli selle aasta esimeses voorus seni toimunud määramisvõistluste peale kõige rohkem – kokku 231 osalejat, kellest algajate küsimustele vastasid 198 ja edasijõudnute omadele 33. Algajate raskusastmes vastas kõigile viiele küsimusele õigesti 69 ja edasijõudnutest 8 osalejat.

Esimese vooru vastuseid koos selgitustega saab vaadata küsimuste juurest: 

algajad: LINK

Linnuvaatleja 2021. aasta määramisvõistluse 1. vooru küsimustele saab vastuseid saata kuni 28. veebruarini.

Määramisvõistluse viienda hooaja esimese vooru küsimused leiab siit: 

algajad: LINK

edasijõudnud: LINK

Määramisvõistluse reeglid leiate: LINK