Linnuvaatleja 2021. aasta määramisvõistluse 4. vooru tulemused on selgunud. Osalejaid oli selle aasta neljandas voorus kokku 174, kellest algajate küsimustele vastasid 145 ja edasijõudnute omadele 29. Algajate raskusastmes vastas kõigile viiele küsimusele õigesti 53 ja edasijõudnutest 5 osalejat.

Neljanda vooru vastuseid koos selgitustega saab vaadata küsimuste juurest: 

algajad: LINK

Tuletame meelde, et Linnuvaatleja määramisvõistluse 4. vooru küsimustele ootame vastuseid kuni 31. mai südaööni.

Määramisvõistluse viienda hooaja neljanda vooru küsimused leiab siit:

algajad: LINK

Kuldnokk      Sturnus vulgaris

Kliimamuutus põhjustab nii elurikkuse kadu kui ka liikide levilate nihkumist. Kuigi riigipiirid on paika pandud inimeste omavaheliste kokkulepetega, ei jäta need puutumata ka loomade elu – müüri või taraga kaitstud piirid võivad olla otseseks levikutõkkeks, kuid ka riigiti erinev seadusandlus võib eluslooduse käekäigule mõju avaldada. Suurbritannia teadlased uurisid mudelite abil, kuidas mõjutab kliimamuutus lindude ja imetajate liigirikkust eri riikides ning kuidas liikide levik riigiti muutub.

Vaatamata mitte väga soojale kevade algusele on esimesed must-kärbsenäpid Aafrikas asuvatelt talvitusaladelt Eestisse jõudnud ning asunud otsima pesitsuskohta. Must-kärbsenäpp pesitseb nii metsas, pargis kui ka koduaias, tehes pesa kas puuõõnde, kuid meelsasti ka pesakasti. 

Linnuvaatleja 2021. aasta määramisvõistluse 3. vooru tulemused on selgunud. Osalejaid oli selle aasta kolmandas voorus kokku 197, kellest algajate küsimustele vastasid 169 ja edasijõudnute omadele 28. Algajate raskusastmes vastas kõigile viiele küsimusele õigesti 38 ja edasijõudnutest 8 osalejat.

Kolmanda vooru vastuseid koos selgitustega saab vaadata küsimuste juurest: 

algajad: LINK

Tuletame meelde, et Linnuvaatleja 2021. aasta määramisvõistluse 3. vooru küsimustele saab vastuseid saata kuni 30. aprilli südaööni.

Määramisvõistluse viienda hooaja kolmanda vooru küsimused leiab siit:
algajad: LINK
edasijõudnud: LINK

Määramisvõistluse reeglid leiab siit: LINK

Järglaste eest hoolitsemine määrab nii järglase kui ka vanalinnu enda edu. Vaatamata ilmsele kasule varieerub vanemhool linnuliigiti, puududes mõnel liigil sootuks. Kuid ka liikidel, kelle mõlemad vanemad hoolitsevad järglaste eest, on vanemhoole määr varieeruv. Tänaseks teame, et sarnaselt inimesele on iga lind isiksus, kellele on omane teatav käitumislaad – mõni on näiteks tagasihoidlikum, teine südikam. Kui aga lind on isiksus, siis kuivõrd suudab ta oma vanemhoolt vastavalt oludele kohandada? On ta selleks üldse võimeline või lepib, et käitumisele on tema isiksuse omadused seadnud piirid, mis välistavad optimaalse käitumise?

Liigi ohjamine kätkeb endas suure hulga liikidevaheliste suhete, keskkonna ja erinevate huvigruppidega arvestamist. Heaks abivahendiks on võimalikult täpsed andmed ja arvutimudelid, mis suudavad prognoosida tulevikku või tagantjärgi kindlaks teha muutuste põhjuseid.

Jalutuskäigul linnu pesa lähedusse sattuv inimene häirib lindu, kelle silmis on inimene kiskja. Pesalt põgenemisel kaotab ta väärtuslikku aega ja energiat ning väheneb vanemhool nii haude- kui ka poegade kasvatamise perioodil. Sage häirimine võib halvemal juhul pesitsuse nurjata.