Linnuvaatleja

Linnuvaatlejate päevik: www.linnuvaatleja.ee

Kliimamuutuste seni varjus olnud mõju on ka lindude pesitsusperioodi lühenemine

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Looduskalender T, 22.09.2020 - 14.14

Lindude sigimisperiood on ajastatud kattuma toiduobjektide optimaalseima kättesaadavusega ning seega on pesitsuse õige ajastamine lindude jaoks ülimalt oluline. Toiduobjektide fenoloogia muutumisel uuritakse lindude kohanemist sellega tavaliselt pesitsusaja alguse muutuste registreerimise kaudu. Soome teadlased, kelle kasutada on aukartust äratav hulk andmeid linnupoegade rõngastamise aja kohta, vaatavad asja aga uue nurga alt.

Pesitsusperioodi lühenemine on toimunud paigalindudel ja lähiränduritel, kes alustavad pesitsemist varakevadel.

Tehisintellekt kuulutab lõppu lindude märgistamisele?

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Foto Arne Ader

Kuldnokad ja kiivitajad

Kuldnokad ja kiivitajad ( www.loodusemees.ee )

Looduskalender T, 15.09.2020 - 10.10

Loomi uurides on isendite eristamine oluline, kuna ainult nii saab teada, kui paljudele isenditele tulemused tuginevad. Eriti oluline on isendeid eristada ohustatud liikide puhul, sest nii on võimalik täpsemalt teada saada asurkonna suurus.

Lindude puhul on juba sajand kasutusel olnud rõngastega märgistamine, hiljem on lisandunud tiivamärgised ja erinevad elektroonilised märgised (näiteks geolokaatorid, kiibid, GPS-saatjad). Paraku on märgiste paigaldamine töö- ja ajamahukas ning inimese nägemine märgiste hilisemaks tuvastamiseks piiratud. See kõik seab aga omad piirangud lindude uurimisele.

Kanasulg päästab teemantlinnu

Postitas Looduskalender - T, 01.09.2020 - 10.10

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Tavaoludes ei mõjuta parasiidid peremeesliigi asurkonda kuigivõrd. Kuid kui parasiite on ohtralt, võib peremeesliik ohtu sattuda; eriti suures ohus võivad aga olla väikse arvukusega ohustatud liigid.

Sellises olukorras on Tasmaania idarannikul elav rohe-teemantlind (Pardalotus quadragintus), kes on ohus elupaikade kadumise ja halvenemise ning konkurentide ja võõrliikide tõttu. Hiljuti lisandus ohtude hulka ka kahetiivaline parasiit Passeromyia longicornis, kelle vastsed tungivad poja naha alla, toituvad seal verest ja lagunevatest kudedest ning väljuvad naha alt, et pesamaterjalis nukkuda; reeglina nakatunud poeg hukkub.

Linnuvaatleja määramisvõistluse 7. vooru küsimustele ootame vastuseid 31. augusti südaööni

Postitas Looduskalender - P, 30.08.2020 - 13.56

Linnuvaatleja tuletab meelde

Foto Arne Ader

Kuldnokk sulgib talverüüsse

Kuldnokk sulgib talverüüsse ( www.loodusemees.ee )

Tuletame meelde, et linnuvaatleja määramisvõistluse 7. vooru küsimustele ootame vastuseid kuni 31. augusti südaööni.

7. vooru küsimused leiab siit:

algajad: LINK

edasijõudnud: LINK
 
Määramisvõistluse info ja reeglid: LINK

linnuvaatleja.ee

Üle 6000 haruldase stepikotka on leidnud ootamatu peatuspaiga

Postitas Looduskalender - N, 27.08.2020 - 10.10

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Stepikotkaste (Aquila nipalensis) arvukus on alates 1997. aastast olnud tugevas languses ning alates 2015. aastast kuulub liik Rahvusvahelise Looduskaitseliidu (IUCN – International Union for Conservation of Nature) punase nimestiku eriti ohustatud (Endangered – EN) liikide kategooriasse. Selle aasta algul aga tegid looduskaitsjad põneva avastuse.

Stepikotkas

Stepikotkas / foto: Sepand Bakhtiari (wikimedia commons)

Jahihooaja saabudes tõuseb raskmetalli sisaldus röövlindudes

Postitas Looduskalender - T, 25.08.2020 - 12.12

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Plii on organismis mürgistust tekitav raskmetall, mille mõjust röövlindudele on Linnuvaatleja kirjutanud ka varem. Teadlaste pingutusele vaatamata ei ole probleem vahepeal lahendust leidnud.

Röövlinde kui tippkiskjaid peetakse keskkonna saastatuse indikaatoriteks – plii puhul puutuvad nad saasteallikaga kokku näiteks pliihaavleid sisaldavat raibet süües või veekogu põhjast pliiosakesi söönud veelindu murdes. Kuna aja jooksul akumuleeruvad röövlindude kudedes ka algselt madalad mürgise aine kontsentratsioonid ning neil avalduvad sümptomid akuutselt, keskenduvad pliimürgistuse uuringud tihti justnimelt röövlindudele.

VIDEO: herilane murrab linnupoegi

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Looduskalender T, 18.08.2020 - 09.09

Kiskja saagiks langemine on üks pesitsevat lindu ja tema poegi ähvardavatest ohtudest: paljud loomad – näiteks nahkhiiredmetssead ja teised selgroogsed söövad nii mune kui ka linnupoegi.

Noorte harrastusteadlaste panus linnuteaduse andmete lisandumisse kasvab Looduskalender N, 13.08.2020 - 09.09

Harrastusteaduse roll elurikkuse andmestiku täiendamisse, andmete kvaliteedi tõstmisesse ja kättesaadavuse parandamisse on muutunud oluliseks kogu maailmas ning harrastusteadlaste kogutud andmeid kasutavad teadlased ja riigiametnikud nii looduskaitse korraldamisel, keskkonnategevuskavade ettevalmistamisel kui ka keskkonnaseisundi hindamisel.

Uued ränderekordid randtiirult

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Looduskalender T, 04.08.2020 - 11.11

Tehnoloogia arenedes saame üha täpsemini jälgida loomade liikumist. Linnud on ühed liikuvamad loomad, kes lendavad pesitsus- ja talvitamisalade vahel tuhandeid kilomeetrid. Mitmed mere- ja rannikulinnud läbivad rändel aga koguni kümneid tuhandeid kilomeetreid aastas.

Üheks nendest on ka randtiir (Sterna paradisaea), kelle ränne on loomade seas teadaolevalt pikim. Hiljutine Svalbardis pesitseva 30-ne randtiiru märgistamine geolokaatoritega – seadmega, mis salvestab päevapikkuse, et selle järgi saaks määrata linnu asukohta – ning nende aastaringne jälgimine tõi päevavalgele uusi tõikasid rekordrände kohta. Aasta pärast märgistamist naasis Svalbardi pesitsema 23 märgistatud lindu, kellest 16 õnnestus tabada ning nende seadmesse talletatu järgi kindlaks teha rände üksikasjad.

Määramisvõistluse 6. vooru tulemused

Linnuvaatleja annab teada

Foto Arne Ader

Kõrkja-roolind

Kõrkja-roolind ( www.loodusemees.ee )
 

Looduskalender L, 01.08.2020 - 12.12

Linnuvaatleja 2020. aasta määramisvõistluse 6. vooru tulemused on selgunud. Osalejaid oli kuuendas voorus kokku 139, kellest algajate küsimustele vastasid 119 ja edasijõudnute omadele 20. Algajate raskusastmes vastas kõigile viiele küsimusele õigesti 77 ja edasijõudnutest 5 osalejat. Edasijõudnutest juhib kuue vooru järel Camilo Carneiro 29 punktiga, teisel kohal on Merike Hiibus 28 ja kolmandal kohal Laine Laidvee 26 punktiga. Algajatest jagavad maksimaalse 30 punktiga esikohta 11 osalejat.

Kuuenda vooru vastuseid koos selgitustega saab vaadata küsimuste juurest: 

algajad: LINK

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.