Linnuvaatleja

Linnuvaatlejate päevik: www.linnuvaatleja.ee

Hiljuti tuvastatud lindude gripp võis Eestis olla juba mõnda aega

Postitas Looduskalender - P, 14.02.2021 - 11.42

Linnuvaatleja uudis

Foto Margus Ots

Kühmnokk-luik, 29.03.2012 Audru polder

Põllumajandus- ja Toiduamet teatas, et Tallinnast Kopli poolsaarelt leitud kühmnokk-luigel tuvastati eriti ohtlik lindude gripi viiruse tüvi H5N8. Antud viirustüvi inimestele ohtu ei kujuta, kuid tekitab majanduslikku kahju.

Tore ja vajalik teenus

Postitas Looduskalender - L, 13.02.2021 - 12.12

Linnuvaatleja annab teada

Linnuvaatlejalt saad nüüd osta linnusõbralikke ja vastupidavaid pesakaste ning pesakasti valmistamise komplekte. Rasvatihase tüüpi, kärbsenäpi tüüpi ja kuldnoka tüüpi pesakastid ning komplektid on valmistanud ornitoloog Margus Ots.

Pesakastide ja komplektide mõõte ning hindasid saad uurida Linnuvaatleja kodulehet:  https://www.linnuvaatleja.ee/pesakastid

LK kommentaar:

Lisaks taskukohane, hästi tehtud ja väga vajalik kingitus koduaiale. Tahab ju iga koduomanik, et tema koduaias oleks vähemal määral kahjureid.

Talilinnustik reageerib kliimasoojenemisele pesitsevast kiiremini

Postitas Looduskalender - T, 09.02.2021 - 08.08

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Foto Arne Ader

Hallrästas

Hallrästas ( www.loodusemees.ee )

Kliima soojenedes nihkub liikide levila pooluste suunas või kõrgemale mägedesse – varem sobimatud piirkonnad on aja jooksul muutunud piisavalt sobivateks ning sellega koos on muutunud ka loomade käitumine ja sealne asurkonna suurus.

Algab Linnuvaatleja 2021. aasta määramisvõistlus

Postitas Looduskalender - T, 02.02.2021 - 10.10

Taas, juba viiendat aastat ootab Linnuvaatleja osalema määramisvõistlusel! Ka sel aastal tõotab võistlus pinevat konkurentsi kuni lõpuni, parimaid ootavad ka sel aastal uhked auhinnad.

Linnuvaatleja kümnevooruline linnumääramise võistlus algab ka sel korral veebruaris ja kestab novembrini, mil iga kuu alguses ilmub Linnuvaatleja kodulehel viis küsimust Eesti lindude nimestikku kantud liikide kohta.

Glüfosaat rikub linnu tervise

Postitas Looduskalender - T, 02.02.2021 - 09.09

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

VikipeediA fotod on illustratiivsed

Glüfosaat on kogu maailmas enimkasutatud ja ilmselt ka vastakamaid arvamisi põhjustav agrokemikaal. Aine tapab n-ö umbrohud, et põlluviljad saaks kasvada, kuid güfosaadijääke on leitud veest, mullast ja loomade kudedest. Kuigi glüfosaat inaktiveerib taimseid ensüüme (ja mõningaid bakteri omi), võib aine mõjutada ka rakus toimuvat ning tõenäoliselt kahjustada närvisüsteemi ja mikrobioomi.

Kormoran on ahvenapüügis kaluri konkurent

Postitas Looduskalender - T, 26.01.2021 - 09.09

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Foto Arne Ader

Kormoran

Kormoran ( www.loodusemees.ee )

Kormoranide arvukus on viimastel kümnenditel Läänemerel kasvanud ning lindu on süüdistatud kalavarude hävitamises. Vaidlused huvirühmade vahel on olnud tulised.

Soome rannikule asusid kormoranid pesitsema 1996. aastal, 2018. aastaks oli pesitsevaid paare juba 27 600. Soome ranniku Vaasa piirkonnas asusid kormoranid pesitsema 2007. aastal. Seal kasvas nende arvukus hüppeliselt 2016. aastal ja 2018. aastal oli pesitsemas juba 3140 paari. Kui 2014. aastal hakkas piirkonna ahvenasaak langema, näitasid kalurid näpuga kormoranidele.

Amazonase metsalindude tume tulevik

Postitas Looduskalender - T, 19.01.2021 - 10.10

 Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Foto Hector Bottai, VikipeediA

 Värvuline Hypocnemis cantator on üks väheseid Amazonase linnuliikidest, kes on metsaraiest kasu saanud

Troopilised metsad on elustikurikkad. Nii ka Amazonases, kus kohalikud elanikud on metsi enda tarbeks kündnud alepõldudeks. Ale tegemiseks mets raiutakse, põletatakse ja seda haritakse kuni viis aastat; seejärel põld hüljatakse ja see metsistub taas. Sellised alepõllud on suhteliselt väikesed (1–5 hektarit) ning kohalikku metsalinnustikku need oluliselt ei mõjuta, sageli on taastuma jäänud alade linnustik just liigirikkaim, sest taastuv taimestik on vähemalt mõnda aega sobilik mitmetele avamaastiku lindudele.

Kajakate tume kapuuts on moest minemas

Postitas Looduskalender - T, 12.01.2021 - 11.11

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Fotod Arne Ader

Naerukajakas

Naerukajakas ( www.loodusemees.ee )

Kui linnu sulestiku kirgaste ornamentide teket ja rolli on uuritud üsna palju, siis tumedaile ornamentidele on tähelepanu pööratud märksa vähem. Järjest koguneb üha rohkem tõendeid, et nii nagu kirgas sulestik, näitavad ka tumedad suled isendi kvaliteeti: tumedaid toone andva melaniini tootmine on samuti kulukas ning tumedamad või suured tumedad suled on just tervematel lindudel.

Naerukajakas

Naerukajakas

Molekulaarsed analüüsid viitavad õiepapagoi peatsele väljasuremisele

Postitas Looduskalender - T, 22.12.2020 - 12.12

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Foto VikipeediA

Õiepapagoi geeniuuringud viitavad, et linde on järel vähem kui 300 isendit

Liigi asurkonna suuruse teadmine on oluline mitmel põhjusel – see võimaldab vältida majanduslikku kahju, määrata küttimispiire, aga ka planeerida looduskaitselisi samme. Arvukuse määramiseks on lihtsaim viis loendus, mille alusel antakse hinnang asurkonna suurusele. Harva õnnestub kõik isendid üle lugeda, kuid väga haruldaste ja ohustatud liikide puhul on see siiski teoreetiliselt võimalik.

Segasalgast on raudkullil lindu keeruline napsata

Postitas Looduskalender - K, 16.12.2020 - 07.07

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Foto Arne Ader

Raudkull on tabanud kodutuvi

Raudkull on tabanud kodutuvi

Talvel koonduvad mitmed erinevad värvulised salkadesse. Sellistes segasalkades kehtib sotsiaalne hierarhia – suuremakasvulised liigid, näiteks rasvatihane (Parus major) ja tutt-tihane (Lophophanes cristatus), toimetavad puuvõra ülemises toidurohkemas ja turvalisemas osas, väiksemad aga, näiteks pöialpoiss (Regulus regulus) ja musttihane (Periparus ater), võra alumises ning välimises osas. Viimane on aga vähem turvalisem, sest seal on linnud kergemaks saagiks röövlinnule, näiteks raudkullile (Accipiter nisus). Võrastiku ülemine osa on värvulisele turvalisem, sest seal on suurem tõenäosus rünnakut varakult märgata ja põgeneda; raudkulli edu tagab üllatusmoment.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.