Linnuvaatleja

Linnuvaatlejate päevik: www.linnuvaatleja.ee

Eesti metskurvitsad Euroopa rändekaardil

Postitas Looduskalender - N, 05.12.2019 - 14.14

Linnuvaatlejawww.linnuvaatleja.ee

Ornitoloog ja metskurvitsate uurija Jaanus Aua lugudesari

3. osa

Lähenev talv hoiatas 6.- 8. novembril tõsisemalt – tuul pöördus põhjakaarde, temperatuur langes miinuskraadideni ning paljudes kohtades tekkis hetkeks lumikate. Kuid nagu oligi arvata, põgusad poolteist päeva kestnud külmalaine metskurvitsaid liikuma ei sundinud. Vaid Mäeküla (MAE) võttis ette 100 kilomeetrise (hulgu)retke läände ja ning potsatas maha Rohuküla sadama lähistel Läänemaal. Seetõttu hakati meie kohalikest metskurvitsatest Euroopa teadusringkondades rääkima juba kui paiga- või hulgulindudest.

Papagoid raiskavad toitu, kuid …

Postitas Looduskalender - T, 03.12.2019 - 08.08

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Toiduraiskamist ei kohta loomade seas just sageli, sest saamatajäänud energia võib halvemal juhul tähendada hukkumist. Seepärast tarbivad paljud kiskjad kogu murtud saagi, jättes söömata vaid seedimatu, ning peidavad saagi hilisemaks tarbimiseks vaid vajadusel. Toidu raiskamist on täheldatud puuviljadest toituvate loomade seas, näiteks võivad puulatvades elavad ahvid kas kogemata või teadlikult maapinnale loopida kaks kolmandikku söödavatest viljadest.

Lindude seas ei ole toiduraiskajate kohta palju teada, kuid et papagoide toitumispuude alt võib leida nii söömata kui ka pooleldi söödud vilju, on levinud arvamus, et ka nemad raiskavad. Siiski on need vaid väited ja mitmed teadlased on arvanud, et pigem pudenevad viljad kohmakate lindude küüniste vahelt kogemata.

Linnuvaatleja 2019. aasta määramisvõistluse tulemused on selgunud

Postitas Looduskalender - E, 02.12.2019 - 12.12

Foto Arne Ader

Llinnuvaatlus Panga pangal. Saaremaa

Llinnuvaatlus Panga pangal. Saaremaa ( www.loodusemees.ee )

Kolmandat korda toimunud Linnuvaatleja määramisvõistlus on lõpule jõudnud ning hea meel on tõdeda, et sel aastal oli osalejaid eelmisest kahest korrast rohkem – kui 2017. aastal lõi määramisvõistlusel kaasa 146 ja 2018. aastal 229 osalejat, siis sel aastal pani oma teadmised proovile 240 linnuhuvilist. Suur aitäh kõikidele osalejatele!

Linnuvaatleja määramisvõistluse viimase vooru küsimused

Postitas Looduskalender - K, 27.11.2019 - 18.18

Foto Arne Ader

Põhjatihane

Põhjatihane ( www.loodusemees.ee )

Tuletame meelde, et Linnuvaatleja määramisvõistluse 10. vooru küsimustele saab vastuseid saata kuni 30. novembri keskööni.

Küsimused leiab siit:
algajad:   http://www.linnuvaatleja.ee/maaramisvoistlus-2019/kumnes-voor-algajad
edasijõudnud:    http://www.linnuvaatleja.ee/maaramisvoistlus-2019/kumnes-voor-edasijoudnud 

Linnuvaatleja
linnuvaatleja.ee

Eesti metskurvitsad Euroopa rändekaardil

Postitas Looduskalender - K, 27.11.2019 - 16.16

Linnuvaatlejawww.linnuvaatleja.ee

Ornitoloog ja metskurvitsate uurija Jaanus Aua lugudesari

2. osa

Heaks, samas ka huvitavaks ja põnevust lisavaks tavaks on saanud satelliitsaatjatega märgistatud lindudele nimede andmine. Nii kannavad meie 12 metskurvitsat nimesid Jaanus (JAA), Jalutaja (JAL), Orion (ORI), Pegase (PEG), Phenix (PHE), Tääksi (TAA), Mäeküla (MAE), Unakvere (UNA), Cassiopee (CAS), Brouzil (BRO), Baltic (BAL) ja Tallinn (TAL). Seepärast on ka lugudesarja järgmistes osades olevatel rändekaartidel linnud tähistatud 3-täheliste lühendite abil.

Närvilisel rasvatihasel on vähem poegi

Postitas Looduskalender - T, 26.11.2019 - 09.09

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Inimeste erinevad iseloomud on meile mõistetavad – puutume ju iga päev oma kaaslastega kokku. Teades iseloomu, oskame ennustada, kuidas ta erinevates olukordades hakkama saab. Viimastel kümnenditel on teadlased üha enam pööranud tähelepanu ka loomade isiksusele.

Ilmselt olete täheldanud, et igal koeral, kassil või ükskõik, millisel lemmikloomal on oma iseloom. Ka vabas looduses elavate loomade isiksusuuringutest on tänaseks teada, et isiksus on otseselt seotud isendi käitumise ja tema kohasusega. Need tunnused võivad aidata mõista, miks ühed saavad teistest teatud keskkonnas paremini hakkama.

Miks küsib rändelt naasnud öösorr: „Kas ööd on siin mustad?“

Postitas Looduskalender - R, 22.11.2019 - 18.18

Marko Mägi, Tartu Ülikool, ökoloogia ja maateaduste instituut, linnuökoloogia teadur

Teadusuuringuid, mis sedastavad viimase kümne aasta jooksul intensiivistunud valgusreostuse mõju loomade elukäigule, leiab üha rohkem. Tehisvalgus mõjutab asulate, tööstushoonete või muu taristu läheduses elavate päevase eluviisiga loomade und, kuid mõnel juhul soodustab pesitsemist. Näiteks meelitavad tänavalambid ööliblikaid, neist toituvad päevase eluviisiga linnud võivad pikendada tavapärast toitumisaega öötundide arvelt; on ka teada, et öösiti ületavad rändavad linnud linnu kõrgemalt kui maapiirkondi (loe siit).

Eesti metskurvitsad Euroopa rändekaardil

Postitas Looduskalender - N, 21.11.2019 - 09.44

Linnuvaatlejawww.linnuvaatleja.ee

Ornitoloog ja metskurvitsate uurija Jaanus Aua lugudesari

1. osa

Jaanuarikuu lõpupäevil potsatas minu postkasti kiri teadurilt Kevin Le Restilt Prantsusmaa rahvuslikust jahi ja eluslooduse asutusest (Office National de la Chasse et de la Faune Savage; ONCFS) küsimusega, kas temal koos kolleegidega oleks võimalus püüda Eestis septembri lõpus ja oktoobri algul ehk vahetult enne rände algust 15 metskurvitsat. Eesmärk oli paigaldada GPS-saatjad ja lindude rännet jälgida.

Metskurvitsa portree

Metskurvitsa portree / Foto: Damien Coreau

Loorkakku hele sulestik pimestab saagi

Postitas Looduskalender - T, 19.11.2019 - 09.09

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Öösel saaki jahtiv lind võiks jääda saagile märkamatuks, mistõttu peaks linnu sulestik olema tume. Tume sulestik on tõhusaks kaitsevärvuseks ka päevasel ajal, mil näiteks puhkavad kakud võivad ise kiskja saagiks langeda.

Loorkakkude (Tyto alba) seas, kes jahivad saaki valdavalt samuti öösel, on kahe erineva sulestikuga isendeid – heleda ja tumeda; heleda isendi alapool on peaaegu üleni valge, tumedad isendid on aga üleni punakaspruunid. Eesti kakkudest esineb värvusvariatsioon kodukakul (Strix aluco) – on nii tumeda kui ka ruske sulestikuga isendeid.

Batumis loendati herilaseviusid rohkem, kui neid teati üldse olevat

Postitas Looduskalender - T, 12.11.2019 - 08.08

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Mitmete linnuliikide ränne jääb kergesti silma. Näiteks suuri hane- või sookureparvi märkame sügisel sageli, teravam silm suudab kerge vaevaga ka värvuliste parvi näha. Rännet on hea jälgida rannikul, sest sedamööda suunduvad paljud linnud lõunasse. Kuigi röövlinnud reeglina parvi ei moodusta, on siiski piirkondi, kus nad rände ajal koonduvad.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.