Merisk            Haematopus ostralegus

 

Rääkspart      Anas strepera

 

Randtiir         Sterna paradisae

 

Meriskipaaril on hiline pesakond, aga võimalik, et esimene kurn lihtsalt hävines, sel juhul muneb emaslind küllalt sageli järelkurna kaks muna.

Hauduvad ja poegade eest hoolitsevad mõlemad vanalinnud ja meriskid ongi ühed vähesed rannikulinnud, kes oma poegi toidavad. Toitu otsitakse rannalt, veepiiri taimestikust ja madalast veest, mis suvisel ajal kihab selgrootutest. Meriskipojad suudavad oma pikkade jalgadega hädapäraselt ujuda ja meriskipere tegutseb koos ka siis, kui noorlinnud on lennuvõimestunud. Inimese suhtes jäävad meriskid päris ettevaatlikuteks.

Video salvestas Fleur, LK foorumist

Meriskipere rannal kõndimas

Rääkspardi emaslind viie pojaga, kuigi täiskurnas leidub enamalt jaolt kaheksa kuni kaksteist muna. Pesa rajatakse tihedasse kaldataimestikku.

Meie kõige tagasihoidlikuma sulestikuga pardid, kes esmakordselt pesitsesid Eestis veidi vähem, kui kolmveerandi sajandi eest. Pesitsejad kohtame peamiselt Läänemaal ja neid on üle kahe tuhande paari.

Kuidas emaslindu määrata?

Nad on sarnastest sinikael-partidest veidi pisemad ja sini-valge tiivaküüduse asemel märkame rägapardil valget tiivaküüdust. Videos kenasti näha.

Poegadega tegeleb emaslind sest isaslinnud on juba siirdunud sulgima ja sulgimisseltsingud on tavaliselt päris suured.

Randtiirude pojad on juba päris suured ja heal juhul koorus pesakonnas kaks poega. Vanalinnud toidavad neid kuni kuu vanuseks saamiseni. Lennuvõimelisteks saavad noorlinnud umbes kolme nädala vanuses ja siis hakkavad vanalinnud neid lisatoidust võõrutama.

Veebikaamera ees näeme randtiire  igapäevaselt sest sageli pesitsetakse kolooniatena, mis pole eriti suured. Muuhulgas pikaealised randtiirud saavad suguküpseks alles neljandal eluaastal ehk kaamerapildis näeme kindlasti ka lihtsalt „suvitajaid“ kuna linnud on pesapaigatruud.