Tuleva aasta 13. mail saab Eesti loodusmeeste „raudvara“ Juhan Lepasaar 100 aastaseks.

Kahe nädala eest võisite tutvuda Rein Marani 1994. aastal valminud filmiga  Juhan Lepasaarest: LINK

21. jaanuaril 2015. aastal käis Jaan Riis Alutagusel Oonurmes kirja- ja metsamees Juhan Lepasaarel külas, kaasas fotograaf Toomas Tuul, Kaido Einama ja Tiit Lepik. Usutluse I osas „Noorus“ tekstis tutvustas Juhan Lepasaart Jaan Riis: LINK

Usutluse II osas „Metsavendlus“ teeb metsavendlusest ülevaate Peeter Kaasik, Eesti Mälu Instituudist: https://www.looduskalender.ee/n/node/5042

Tänases kolmandas osas räägib Uudo Timm suhtlusest Juhan Lepasaarega:

Esimesed kohtumised Juhan Lepasaarega jäävad mul 1980-ndate aastate keskpaika. Siis püüdsime Tiit Maraniga, tänase loomaaia direktoriga selgitada euroopa naaritsa levikut Virumaal. Kohalike elanikega vesteldes soovitasid kõik minna täpsemalt küsima Juhani käest. Nii jõudsimegi Juhani juurde, kes oli kohe nõus piirkonna olusid ja erinevate loomadega kohtumistest rääkima. Tagajõe ääres naaritsa elupaika külastades käisime ka lendorava elupaigas, kus ta näitas nii pesapuid kui ka tegevusjälgi, mille alusel nende lendoravate kohalolu on võimalik tuvastada. Samuti ettevõtmisi lendoravate kaitseks nii kodumetsas, kui Alutagusel laiemalt. Edaspidi sai temaga sageli koos metsas käia ja nii mõndagi õppida, kuidas Juhan loodust tundis ning sealseid märke luges. Nüüd, kui ta ise aktiivselt enam looduses liikuda ei saa, on ta jätkuvalt väga huvitatud looduses toimuvast.   

Juhanilt on ilmunud hulga lugusid Alutaguse loodusest. Lühikesi artikleid kohtumistest erinevate loomadega on ilmunud Eesti Looduses ja sageli ka tolle aja kohalikus rajooni lehes. Samuti on ta kodukoha loodusest ja elust kirjutanud mitu raamatut: Laaneteedel (1989), Laanetagused (1996), Sooradadel (1997; 2011), Liivatuisus (1998), Ja metsad kohisevad, kohisevad… Metsavennad (1998), Sõjajumala armuke (2000), Kevadest kevadeni (2003) ja Metsakandle keeltehelin (2011). 

Hea loodusetundjana oli ta samuti loodusvaatluste ja loodushoiu propageerija nii koolilaste kui kohalike elanike hulgas. Ta oli oodatud kõnemees Alutaguse loodusest ja seal toimuvast kõnelema nii kohalikel üritustel kui ka külalistele. Juhani panust loodushariduse ja loodushoiu edendamisel on tunnustatud nõukogude ajal väikse looduskaitse märgiga. 1997. aastal pälvis Juhan Lepasaar pikaajalise väljapaistva tegevuse eest aktiivse loodusvaatlejana, lendorava kaitse korraldamisel, looduskaitse teadmiste levitamisel, säästva looduskasutuse põhimõtete propageerimisel Kumari preemia. Kumari preemiaga kaasneb 2010. aastast ka looduskaitse kuldmärk, mis omistati ka varasematele laureaatidele. 

2020 aasta sügisel sai külastuse aegne salvestus korrastatud ja monteeritud Andri Puuseppa poolt nelja osaliseks intervjuude sarjaks.

Muusika: Jaak Johanson „Keset sõjaplatsi“

Suurim tänu Indrek Lepasaarele, kes aitas Juhani arhiividest pilte leida.

Kaasa aitasid: Looduse Omnibuss, Eesti Looduskaitse Selts, Sihtasutus Virumaa Muuseumid, Arne Ader, Uudo Timm, Matsalu Rahvuspark, Tiit Kaljuste, Peeter Vissak, Toomas Raudam, Alo Jaanivald, Artur Granström, Madli Luuk, Peeter Kaasik, Sven Rannaväli, ajaleht Põhjarannik, ajakiri Eesti Loodus, Rein Maran, Eesti Rahvaluule Arhiiv, Pärnu Muuseum, Heiko Kruusi, telesaade "Osoon" , Peep Männil, Mall Hiiemäe, Juho Kalberg ja paljud teised.

Juhan Lepasaar 1944. aastal (foto erakogust)