Talilinnukaamera - hallpea-rähn

Eingereicht von Looduskalender - Mi., 30.12.2020 - 10.10
Autorid

Külalisi tutvustab Linnuvaatlejawww.linnuvaatleja.ee

Veebikaamera kuvatõmmis IceAge, LK foorumist

Foto Arne Ader

Bild
Pasknäär ja hallpea-rähn
Textkörper

Pasknäär ja hallpea-rähn

 

Hallpea-rähn       Picus canus   

 

Kaameraga toidumaja on aeg-ajalt külastanud ka hallpea-rähn. Kuigi hallpea-rähni peamiseks toiduks on putukad ja nende vastsed, sööb ta talvel meelsasti inimese poolt pakutavat rasva ja rasvapalle ning ka taimset toitu, näiteks marju. Suvel võivad suure osa hallpea-rähni toidust moodustada sipelgad ja nende nukud.

Seljapoole rohelise sulestiku tõttu aetakse hallpea-rähni sageli segamini Eestis väga haruldaseks jäänud roherähniga. Siiski ei ole roherähni Mandri-Eestis juba aastaid kohatud, üksikud paarid elutsevad veel vaid Saaremaal.

Hallpea-rähni emaslinnu pea on üleni hall, isaslinnu otsaesisel on punane laik

Hallpea-rähni emaslinnu pea on üleni hall, isaslinnu otsaesisel on punane laik (www.loodusemees.ee)

Seljapoole rohelise sulestiku tõttu aetakse hallpea-rähni sageli segamini Eestis väga haruldaseks jäänud roherähniga. Siiski ei ole roherähni Mandri-Eestis juba aastaid kohatud, üksikud paarid elutsevad veel vaid Saaremaal.

Hallpea-rähni tunneb kergesti ära ka häälitsuste järgi, tema kõlav langeva lõpuga vilerida kostab kaugele.

Hallpea-rähni häälitsused: https://www.xeno-canto.org/314286

Rähnide määramise kohta saab täpsemalt lugeda näiteks Tartu ülikooli loodusmuuseumi 2010. aasta huviteatmikust: Rähnide määramisest, lk 16-18.

Hallpea-rähn elutseb peamiselt sega- ja lehtmetsades, aga ka parkides ja puisniitudel. Hallpea-rähne pesitseb Eestis 3000-5000 paari, talviseks arvukuseks hinnatakse meil 6 000-15 000 isendit.

Hallpea-rähni kohta loe lisaks veebilehelt NatureGate eLoodus.
Hallpea-rähni häälitsusi kuula xeno-canto või Loodusheli kodulehelt.
Hallpea-rähni vaatlused eElurikkuse andmebaasis.

Külaliste pildialbumi leiad LK foorumist: LINK

Varem tutvustatud külalised:

Põhjatihane: LINK

Salutihane: LINK

Puukoristaja: LINK

Suur-kirjurähn: LINK

Rohevint: LINK

Musttihane: LINK

Põldvarblane: LINK

Pasknäär: LINK        

Sinitihane: LINK       

Rasvatihane: LINK

IMETAJAD:

Oravast: LINK

Metsnugisest: LINK

 

Marko Mägi ja Margus Ots
info/at/linnuvaatleja.ee

Wir verwenden Cookies auf unser Webseite um die Benutzererfahrung zu verbessern.

Wir verwenden außerdem Dienste zur Analyse des Nutzerverhaltens und zum Einblenden von Werbung. Um weitere Informationen zu erhalten und ein Opt-Out-Verfahren einzuleiten klicken Sie bitte auf „Weitere Informationen“.