Talilinnukaamera

Talilinnukaamera uudised. Kõiki talilinnukaamera vanemaid uudiseid (enne 2016) vaata siit.

Talilinnukaamera lõpetab ülekande

Postitas Looduskalender - T, 08.03.2022 - 12.12

Veebikaamera kuvatõmmis IceAge, LK foorumist

Hallrähni paar

 

Hallpea-rähn ehk hallrähn      Picus canus

 

Veebikaamera pilt on hangunud. Tähelepanelik vaataja märkas, et viimaste nädalatega on kaamerapildi kvaliteet oluliselt langenud. Nädalavahetusel saame kaamera demonteerida ja seejärel hooldada.

Kooraste järve ümbruses on lund põlvini, kui paari kilomeetri kaugusel on põllud pea lumevabad. Seetõttu jäi viimastel päevadel ka kaamera ees linde oluliselt vähemaks.

Talilinnukaamera - leevike

Postitas Looduskalender - E, 07.03.2022 - 11.11

Linde tutvustavad Marko Mägi ja Margus Ots, linnuvaatleja@linnuvaatleja.ee

Fotod Arne Ader

Punase alapoolega leevikese isaslindu tunnevad kõik linnuhuvilised

Punase alapoolega leevikese isaslindu tunnevad kõik linnuhuvilised ( www.loodusemees.ee )

Leevikesi peavad paljud vaid talikülaliseks, sest neid linde märgatakse enamasti just talvel lindude toidumajade juures. Tegelikult on leevike Eestis kuusikutes ja kuuse-segametsades aasta ringi tavaline ning üldlevinud pesitseja, kellest osa tuleb talveks hõlpsamalt kättesaadava toiduga asulatesse.

Talilinnukaamera - leevike

Postitas Looduskalender - K, 23.02.2022 - 11.11

Linde tutvustavad Marko Mägi ja Margus Otslinnuvaatleja@linnuvaatleja.ee

Fotod Arne Ader

Punase alapoolega leevikese isaslindu tunnevad kõik linnuhuvilised

Punase alapoolega leevikese isaslindu tunnevad kõik linnuhuvilised ( www.loodusemees.ee )

Leevikesi peavad paljud vaid talikülaliseks, sest neid linde märgatakse enamasti just talvel lindude toidumajade juures. Tegelikult on leevike Eestis kuusikutes ja kuuse-segametsades aasta ringi tavaline ning üldlevinud pesitseja, kellest osa tuleb talveks hõlpsamalt kättesaadava toiduga asulatesse.

Talilinnukaamera - rohevint

Postitas Looduskalender - R, 11.02.2022 - 11.11

Linde tutvustavad Marko Mägi ja Margus Otslinnuvaatleja@linnuvaatleja.ee

Foto Arne Ader

Rohevint

Rohevint ( www.loodusemees.ee )

Talvel lindude toidumaja külastavate lindude hulgas näeb ka rohevinte. Nende varblasesuuruste kollakasrohelise sulestikuga vintlaste isaslinnud on erksavärvilisemad kui pruunikashalli sulestikuga emaslinnud.

Talvel tegutsevad rohevindid suurte salkadena ning rikkalikemate toidumajade juures võib näha kümneid ja isegi sadu linde. Osa neist on Eestisse põhjapoolsetelt aladelt saabunud talvitajad, teised aga siia talvitama jäänud Eesti rohevindid. Toidumaja külastavate värvuliste seas on rohevindid sotsiaalse hierarhia tipus, jäädes alla vaid varblastele – seepärast võib tähelepanelik vaatleja aeg-ajalt näha, kuidas vana isane rohevint peremehetsema kipub.

Talilinnukaamera - raudkull

Postitas Looduskalender - R, 04.02.2022 - 12.12

Linde tutvustavad Marko Mägi ja Margus Otslinnuvaatleja@linnuvaatleja.ee

Fotod Arne Ader

Raudkull

Raudkull ( www.loodusemees.ee )

Lindude toidumaja juurde koguneb talvel suur hulk tihaseid, varblasi, vintlasi ja teisi värvulisi, kes muuhulgas meelitavad ligi peamiselt väikestest lindudest toituvaid raudkulle. Et värvulisi raudkulli eest hoida, tuleks toidumaja paigutada pigem põõsaste lähedusse, kuhu röövlinnu rünnaku korral linnud peituda saaks. Olles metsalinnuna osav puuvõrades manööverdaja, varitseb raudkull saaki puuvõras, et sealt siis sobival hetkel rünnata.

Talilinnukaamera - harakas

Postitas Looduskalender - K, 19.01.2022 - 10.10

Linde tutvustavad Marko Mägi ja Margus Otslinnuvaatleja@linnuvaatleja.ee

Video ja pildi talilinnukaamerast salvestas Made, LK foorumist

Kädistav harakapaar ootab oma järjekorda

Kui rasvapall on pärast toidumaja juurde üles riputamist juba mõne minutiga kadunud, võib selles kahtlustada harakat. Harakas sarnaselt teistele vareslastele on nutikas lind, kes toidu leidmisel ja kättesaamisel on väga leidlik.

Suurest metsamassiivist harakaid ei leia, ta on kultuurmaastiku lind, keda kohtab viimastel kümnenditel järjest sagedamini ka linnades. Harakaid pesitseb Eestis 10 000–15 000 paari. Ta on paigalind, kes suuremaid rändeid ette ei võta ning talviseks arvukuseks hinnatakse meil 20 000–30 000 isendit.

Okstest pesa ehitab harakas põõsasse või puu otsa ning erinevalt näiteks varesest ehitab harakas oma pesale ka okstest katuse peale. Harakapaar on teineteisele truu ja enamasti jääb paar püsima kogu eluks.

VIDEO: orav talilinnukaamera ees

Postitas Looduskalender - E, 10.01.2022 - 12.12

Video salvestas Made, LK foorumist

 

Harilik orav ehk punaorav       Sciurus vulgaris

 

Oravadki toimetavad seal, kus toitulaud rikkalikum, aga tänavusel rikkalikul käbiaastal pole loomakestel muret. Kaamera ees käis üks isend ennast ainult vilksamisi näitamas, aga eile saime orava toimetamist vaadelda üle veerand tunni. Toidumaja ümbruses võib lumel kohata kolme orava tegevusjälgi ja ühe ööbimispaigaks on laheduses paiknev kuldnoka pesakast.

Talilinnukaamera - tutt-tihane

Postitas Looduskalender - E, 10.01.2022 - 10.10

Linde tutvustavad Marko Mägi ja Margus Otslinnuvaatleja@linnuvaatleja.ee

Foto Arne Ader

Tutt-tihane

Tutt-tihane ( www.loodusemees.ee )

Tutt-tihane on männimetsade liik, keda väljaspool metsaalasid kohtab suhteliselt harva. Kuna sel aastal asub kaameraga toidumaja suure metsa vahetus läheduses, on oma pesitsusalal tegutsevat tutt-tihast õnnestunud ka kaameras nii mõnelgi korral kohata. Tutt-tihane on Eesti tihastest kõige paiksem liik ja ta püsib pesitsusterritooriumi ümbruses ka talvel.

Kuigi tutt-tihase toiduks on peamiselt putukad ja teised väikesed selgrootud, aga ka okaspuude seemned, sööb ta sarnaselt teiste tihastega talvel hea meelega ka inimeste pakutavaid päevalilleseemneid.

Tutt-tihase leiab metsast puulatvadest üles iseloomuliku kuristava kutsehüüu järgi.

Talilinnukaamera - hallpea-rähn

Postitas Looduskalender - L, 08.01.2022 - 12.12

Linde tutvustavad Marko Mägi ja Margus Otslinnuvaatleja@linnuvaatleja.ee

Fotod Arne Ader ja Uku Paal

 

Hallpea-rähni emaslinnu pea on üleni hall, isaslinnu otsaesisel on punane lai

Hallpea-rähni emaslinnu pea on üleni hall, isaslinnu otsaesisel on punane laik (www.loodusemees.ee)

Kaameraga toidumaja on aeg-ajalt külastanud ka hallpea-rähn. Kuigi hallpea-rähni peamiseks toiduks on putukad ja nende vastsed, sööb ta talvel meelsasti inimese poolt pakutavat rasva ja rasvapalle ning ka taimset toitu, näiteks marju. Suvel võivad suure osa hallpea-rähni toidust moodustada sipelgad ja nende nukud.

Roherähn on Eestis väga haruldaseks jäänud, vaid Saaremaal pesitsevad veel üksikud paarid. 03.06.2006 Sõrve säär, Saaremaa.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.