Fotod Arne Ader
Video salvestas Fleur, LK foorumist
Liivatüllid mängivad
Liivatüll Charadrius hiaticula
Meil pesitsevad nii liivatüll, kui väiketüll. Nad on sulestikku vaadates väga sarnased, kuid eluviisilt erinevad: liivatüllid on levinud rannikul, väiketüllid peamiselt sisemaa liiva- või kruusakarjäärides ja nende nokk on must ning silma ümbritseb kollane silmarõngas (võrde fotodel loo lõpus). Mõlemaid pesitseb Eestis umbes tuhatkond paari või veidi rohkem.
Looduses on liivatüllid kergelt äratuntavad, aga väga liikuvad linnud. Liiki iseloomustab oransh, musta tipuga nokk ja kollakad jalad. Sarnase sulestikuga vanalindude pealagi ja selg liivakarva ning alapool valge. Nokatüvikul märkame valget laiku, silmi katab must mask. Kaela ümbritseb valge vöö ja rinda must manisk.
Liivatüllide mäng viitab teistkordsele pesitsemisele juunikuu lõpust alates sest esimene põlvkond on juba ülesse kasvatatud ja noorlinnud iseseisvunud.
Rannikulinnud pesitsevad avatud maastikul, kas klibu- või liivaneemel, aga samuti madalamurusel rannaniidul ja videos nähtav ümbrus neile sobib.
Liivatülli pesa. Papilaid (www.loodusemees.ee )
Pesakohaks valitakse sageli lihtne pinnaselohk, mida isegi ei vooderdata, aga kõigest hoolimata on pesa keeruline märgata sest see sulandub loodusesse. Emaslind muneb neli väikest, musta tähnistusega muna, mida hauduvad mõlemad vanalinnud veidi üle kolme nädala – öisel ajal peamiselt emaslind. Munad on pesas paigutatud nii, et nende teravad otsad on suunatud pesa keskele, mis viitab omapärasele „korraarmastusele“.
Liivatüll
Väiketüll
