Meelis Uustal, suvise aialinnupäeviku koordinaator
Hea aialinnuvaatleja!
Augusti keskpaik läheneb ja sügisränne kogub hoogu. Kui juuli lõpus võis mitmel pool kuulda nii musträstaid kui mustpea-põõsalinde kevadiselt laulmas, siis sajune august tuletas neilegi õige kuupäeva meelde. Mõned linnud on meist juba kaugele jõudnud. Näiteks käo vanalinnud on omadega Vahemere äärde jõudnud ja osad otsapidi Aafrikassegi. Külmad ja sajused ilmad ei motiveeri ka piiritajaid siin kandis pikalt paigal olema. Enamik piiritajaid on praeguseks lahkunud, aga üksikuid poegi käiakse veel toitmas.
Usin marjakorjaja võib mõnest sõstrapõõsast leida hiliseid rohevindi, kanepi- ja ohakalinnu üllatuspesi, kuid paljudel aialindudel on pesitsemine selleks aastaks siiski lõppenud. Vaid räästa- ja suitsupääsukesed hoolitsevad usinasti selle eest, et meil oleks veel septembrikuuski põhjust pesitsemisvaatlusi üles märkida.
Perseiidide tähesadu annab meile hea põhjuse minna õhtul hilja langevaid tähti imetlema. Lisaks meteoorisähvatustele ja aianurgas ragistavale siilile võib heledama taeva taustal näha välgatamas ka tumedaid „lendtähti“ – nahkhiiri! Noored nahkhiired õpivad iseseisvalt hakkama saama ja lendavad ringi seal, kus kõhu kihulastest, sääskedest ja teistest putukatest hõlpsasti täis saab. Samuti on käimas nahkhiirte ränne.
Seega kätte on jõudnud aeg, kui aialinnupäevikusse hakkab jälle uusi vaatlusi kogunema!
Toredaid aialinnuelamusi!
