Kaks kolmandikku suvest on möödas ning ka aialinnud kosutavad end hoolega, et lähenevaks sügiseks valmis olla. Koorunud linnupeogi jagatakse laias laastus kaheks - pesahoidjateks ja -hülgajateks.

Esimeste puhul on tarvilik pikem pesasolek ning nad kooruvad nii-öelda vähem arenenutena, tihtipeale sulgedeta ja pimedatena. Pesahoidjad on suurem osa aias pesitsevatest lindudest ehk värvulised.

Pesahülgajad on linnud, kes üsna varajases eas lahkuvad pesast ning keda näiteks toidetakse maapinnalt. Pesahülgajad on näiteks rästad, aga ka pardid, kanalised ja kakud.

Rasvatihase poeg

Nüüdseks on pea kõik lähemad rändurid Euroopa nurkadest Eestimaale pärale jõudnud. Ka kaugemad rändlinnud on hakanud tasapisi saabuma. Lähenevate soojade kevadilmade saabudes on suur võimalus, et aias läheb lahti tõeline laululinnupidu.

Kel juba äratuntavamate lindude laulud peas, siis tasub kõrva teritada ja proovida tuvastada ka järgmisi liike.

Võsaraat

Punarind

Suvine aialinnupäevik 2021

Esimesed kevadekuulutajad on loodetavasti koduaiad, metsalaaned ja niiduavarused nüüdseks vallutanud. Ikka tasub heita pilk taevasse ning nähes saabuvaid rändureid, soovitan lehvitada ja teelisi tervitada. Nii on neil teada, et neid on juba pikisilmi oodatud.

Mart Raud kirjeldab oma luuletuses „Lindude kevad” (katkend), kuidas saabujad end mõnusasti sisse seavad.

Lõõritades lendas lõo
üle nurme-nõo,
laskus alla keset kesa,
tegi sinna pesa.

Sauna taga kasvab saar.
Rõõmus rästapaar
lendas sinna, vaatas kongi –
oma jagu ongi.

Taas on saabunud märts ning algab suvise aialinnupäeviku hooaeg. Aias kohatud liike saab päevikusse märkida kuni 3. oktoobrini 2021. Veebipäeviku täitmine käib tuttaval viisil ja ikka sama mugavalt. Sel aastal saab päevikut mugavamalt täita ka nutitelefonist.
 
Lõppev talv tuletas meile meelde neid õigeid lumiseid talvesid. Kahtlemata mõjutas see Eestis talvitavaid aialinde, kes pidid toidu otsimise ja sooja tagamisega rohkem vaeva nägema. Siinkohal olid kindlasti abiks inimesed, kes lindudele lisatoitu pakkusid. Varasemad soojemad talved on võimaldanud ka külmakartlikel isenditel edukamalt hakkama saada, kuniks taas üks külmem talv tuli.
 

Suvi on meil tänavu kestnud üle ootuste kaua, kuid suvise aialinnupäeviku hooajale tuleb siiski joon alla tõmmata. Palun kõikidel aialinnuvaatlejatel leida eeloleva nädala jooksul veidike aega, et oma veebipäevikud veel korra üle vaadata ja korda seada. 

Eriti oluline on üle vaadata pesitsusandmed, ega need ei ole poolikuks jäänud. Näiteks, kui lindudel olid pesas munad või pojad (selge viide kindlale pesitsemisele), aga päevikus on kirjas vaid tõenäoline pesitsemine (nt pesa ehitamine), siis oleks vaja seda pesitsust päevikus täiendada. Samuti tuleks üle vaadata need kindlad pesitsused, mis on kirja pandud VP märkega. 

Annan veel mõned näpunäited, millele päeviku erinevatel lehtedel tähelepanu pöörata:

Metskiur

Nüüd, mai viimasel nädalal on kätte jõudnud aeg, mil pesast lahkub varakult pesitsemist alustanud lindude järelkasv. Esimene pesakond, kellele veidi enam kui kuu aja pärast järgneb teine, on nüüd lahkumas kodu- ja põldvarblasel, punarinnal ja talvikesel, hall- ja musträstal, mets- ja rohevindil ning kanepilinnul. Aasta ainus pesitsuskord jõuab lõpule kuldnokal ja varesel, salu- ja sinitihasel ning puukoristajal. Aga kuidas seda kõike aialinnupäevikusse kirja panna?

Kuldnokkade sagimine on nüüd ühtäkki hakanud palju rohkem silma paistma. Põhjus on lihtne – iga päev kooruvad uued kuldnokapojad ja vanemad on asunud usinasti poegadele toitu tassima. Järgmise kolme nädala jooksul on lihtne aru saada, millised pesakastid on hõivatud ja saab päevikusse kirja panna. Igaks juhuks tuletan meelde, et aialinnupäevikusse tuleb eraldi kirja panna kõik aias pesitsevad linnupaarid, mitte ainult igast liigist üks. 

Praegu on kätte jõudnud see üürike aeg, kus kõik Euroopas talvitanud rändlinnud on pärale jõudnud igasse metsatukka, aga suurem osa Aafrika linde on alles saabumata. Nädal veel ja siis muutub hommikune linnukoor nii valjuks, et liikide eristamine hakkab tõesti raskusi valmistama. Siin on aga seitse lindu, keda võib praegu paljudes aedades kohata ja laulmas kuulda. 

Laulurästas. Laulurästa laul on pausidega, korrates fraase, nagu „kiri-küüt“ või „Tiit teol“ mitu korda järjest. Laulukõla sarnaneb musträstale, kuid musträsta pausideta flöödilaulu ei saa sõnadesse panna. Praegu on laulurästas õhtul pimedas üks viimaseid lauljaid.