Vaatame Eesti loodusrekordeid - CLIV osa

Autorid

Koostas Marek Vahula

Bild
Textkörper

Kooru järv 2004. aastal. Pildistas H. Timm. EMÜ kogust

Rekord nr. 447       Kõrgeim temperatuur siseveekogus        

Kõrgeima mõõdetud veetemperatuuri andmed Kooru järves andis Ingmar Ott. Rekordiks mõõdeti 28,7 kraadi. Kooru järv on rannajärv Põhja-Saaremaal.

Teiseks kõrgeimaid soojakraade 28, 5  on mõõdetud Loosalu rabajärves ja 28 kraadi Kirikulahes, mis on rannajärv Hiiumaal. Neljandal kohal on 27,6 kraadiga Nohipalo Mustjärv.

Kuumematel suveperioodidel võib meie järvede veetemperatuur  tõusta päris kõrgele.

Kaasaegne Roomassaare rannikujaam. Keskkonnateenistus

Kaasaegne Roomassaare rannikujaam. Keskkonnateenistus

Rekord nr. 448        Kõrgeim merevee soojus      

Kõrgeim veetemperatuur meres mõõdeti Raugi jaamas 15. juulil 1945. aastal 31,2 kraadi ja Roomassaare jaamas mõõdeti 27,9 kraadi.

Mõlemad juhtumid on seotud kõrge õhutemperatuuri ja soodsate hüdrometeoroloogiliste tingimustega sest pikka aega oli sel ajal väga kõrge õhutemperatuur, mis pindmist veekihti hästi soojendas ja ei toimunud aju- või pagutuule nähtuseid. Andmed Anna Põrh Keskkonnaagentuurist. Merevee kõrgeim mõõdetud veetemperatuur on päris arvestatav rekordtulemus nii Euroopa, kui maailmas olles ilmselt üllatuseks ka paljudele eestlastele.

Emajõgi Tartus

Emajõgi Tartus. Foto VikipeediA

Rekord nr. 449        Meie ainus laevatav jõgi

Ainuke laevatatav jõgi on Suur-Emajõgi alates Tartust kuni suudmeni Peipsi järvel, kus laevade jaoks sügavust kuni 14 meetrit. Meie ainsal laevatataval jõel saavad navigeerida kuni keskmise suurusega laevad. 

Wir verwenden Cookies auf unser Webseite um die Benutzererfahrung zu verbessern.

Wir verwenden außerdem Dienste zur Analyse des Nutzerverhaltens und zum Einblenden von Werbung. Um weitere Informationen zu erhalten und ein Opt-Out-Verfahren einzuleiten klicken Sie bitte auf „Weitere Informationen“.