Puhkemetsa hooldus võib piirduda teeradade ja lagendike niitmisega ja sealt varisenud okste koristamisega. Harvendust ja võsaraiet tuleb teha vajaduse korral, tavaliselt 3-4 aastaste vahedega. Puistu ja ka lagendike servades tuleks üldiselt säilitada madala võraga puid ja põõsaid.

Juhul, kui heina kariloomadele ega ulukite lisasöötmiseks ei vajata, võib lagendikke niita alles sügisel või ka üle aasta. Tihedamad alad võib jätta hooldamata ning viia sinna ka lehed ja oksad lagendikelt. Oksahunnikud on teretulnud varjepaigad pisiloomadele. Kui sageli külastataval puhkealal ei ole korralikke lõkkeplatse, ei tohiks jämedamaid kuivanud oksi ja raidmeid siiski maha jätta, sest see lausa kutsub lõket tegema.

Niitmiseks peaks kasutama vikatit, lattniidukit või võsalõikuri tera, kui on vaja säilitada rohttaimestiku liigirikkust. Trimmerit võib kasutada juhul, kui taimestikus valitsevad kõrgekasvulised liigid, nagu naat, nõges, angervaks ja vaarikas, samuti teeradade niitmiseks. Piisavalt siledaid teeradasid võib niita ka muruniidukiga.

Et säilitada metsas mitmerindelist struktuuri, võib põõsaid ja varjutaluvaid allasurutud puid aeg-ajalt „noorendada“, st maha lõigata. Känd kattub peagi lopskate noorte võsudega. Korralik põõsarinne soodustab lindude pesitsemist.

Allikas: Hellström, Kristiina. Maastikuhooldus. Tallinn, 2010: 67.

Võsastumine – niidu, lagendiku või poolavatud ala kinnikasvamine puude ja põõsastega („männistumine“ – männiga kinnikasvamine, „kadastumine“ – kadakaga kinnikasvamine). Võsa eemaldamine tähendab puude ja põõsaste raadamist kas alade või liikide kaupa või valikuliselt vastavalt töö eesmärgile. (Hellström, 2010: 130)

Kunagi raadatud metsamaade looduslik võsastumine on paratamatu, kui lõpeb karjatamine, niitmine või põllu harimine. Looduslikud avatud ja lagedad maastikud on vähestes kasvukohtades: rannikuriba, luht, alvar, lage rohusoo, lageraba, kalju, liivik. Puude noore järelkasvu nn võsa hooldamisel saame teha valikuid: milliseid liike ja puid soosime, kui hõredaks harvendame, millest loobume. Eesmärgiks on suunata ja kiirendada looduse loomulikku kulgu. Pildil on harvendatud laialehiste lehtpuude järelkasvu