Kirja pani Kalle Kõllamaa, keskkonnahariduse spetsialist
Pildistas Kaarel Kaisel
Matsalu rahvuspargi endised ja praegused töötajad Penijõel 10.05.2024.
10. mail 2004. aastal nimetati Matsalu looduskaitseala ümber Matsalu rahvuspargiks. Rahvuspargi eelkäija, Matsalu Riiklik Looduskaitseala, loodi 1957. aastal pesitsevate, sulgivate ja läbirändavate lindude kaitseks.
Lisaks lindudele kaitseb Matsalu rahvuspark ka Lääne-Eestile iseloomulike poollooduslikke kooslusi (ranna- ja luhaniidud, loopealsed ja puisniidud, roostikumassiivid, väikesaared) ja Väinamere kultuuripärandit. Matsalu rahvuspargile on iseloomulikud lagedad rannaalad, kus inimene ja loodus on tasakaalukalt käsikäes toimetanud juba aastasadu.
Matsalus laiuvad Põhja-Euroopa suurim luhaala, Euroopa ulatuslikuimad rannaniidud, Eesti suurim roostikumassiiv ning Lääne-Eestile omased alvarid.
Matsalu rahvuspark on ainukesena Baltimaades pärjatud Euroopa Nõukogu Diplomiga, millega tunnustatakse Matsalu bioloogilist, geoloogilist ja maastikulist mitmekesisust. Matsalu rahvuspark on osa HELCOM-i Väinamere merekaitsealast. Matsalu rahvuspark kuulub rahvusvahelise tähtsusega märgalade ehk Ramsari nimekirja.
2015. aastal omistati Matsalu rahvuspargi piirkonnale kestliku turismi sertifikaat, mida annab välja Euroopa Kaitsealade Liit (EUROPARC Federation).
