Metskurvits ehk nepp Scolopax rusticola
Tavaliselt algavad juba märtsis metskurvitsatel varakevadised mängulennud. Muidu peidulise eluviisiga metskurvitsad muutuvad nähtavateks kevadõhtutel. Siis siirduvad isaslinnud mängulennule, et oma eluala piire sirgjoonelise lennuga tähistada ja seda veel iseloomulike häälitsuste saatel. See paneb vaatleja heli tekitajat lennul otsima.
Metskurvitsad pesitsevad kevadel (aprillis-mais) ja teistkordselt suvel (juunis-juulis). Paraku huvitavate lindude arvukuse langus on kestnud juba aastakümneid ja seda nii elupaikade hävimise kui kliimamuutuste mõjul. Tänavu võiks meil pesitseda kuni kolmkümmend tuhat metskurvitsa emaslindu.
Metskurvitsa lennupilt
Nepid on äärmiselt osavad ja kiired lendajad oma ümaravõitu tiibade ning laia sabaga. Lindude sisekõrvas paikneb arenenud vestibulaaraparaat, mis aitab meisterlendajate võimetele kaasa.
Metskurvitsate sulestik jätab pruunikirju mulje hoolimata sellest, et sulestikus on arvukalt ka teise värvusega sulgi, aga maapinnal tagab selline sulestik lihtsalt võrratu maskeeringu.
Kaaluvad metskurvitsad kolme kuni neljasaja grammi piires. Silmad asetsevad pea külgedel, mis lubab lindudel head ümbruse jälgimist. Noka pikkust peaks olema seitsme sentimeetrini jagu.
Metskurvitsate vaatlused: LINK
