Hiireviu Buteo buteo
Hiireviude pesitsemist saime jälgida veebikaamera vahendusel 2015. aastal, kui hiireviu oli aasta linnuks. Tänavu võiks meil pesitseda kuni seitse tuhat hiireviude paari ja täiskurnas on hiirte hirmul kolm kuni neli muna.

Hiireviu
Kuid hiireviude sulestiku värvus võib isendite lõikes oluliselt erineda. Seda albiinolisest valgest kuni mustjaspruuni värvini. Tavaliselt kohtame pruunisulgseid isendeid, kelle sulestik on kirjatud valgete tähnidega, aga kurgu all võime märgata tuhmivõitu kaelust.

Hiireviu
Hiireviu peasulestik paistab pruunina, silmaiiris tumedana, nokk tüviku poolt kollane, aga sõõrmetest alates must.

Hiireviu
Ümarate ja suhteliselt lühikeste tiibadega hiirviu hoiab lendtõusul saba laiali, aga teeb samuti kõrgel õhuvooludes tiireldes ehk purilennul ja hoiab seejuures tiibu V-kujuliselt.
Mõlema soo vanalindude sulestik jääb kogu aasta vältel sarnaseks ja nagu ikka röövlindude puhul, jäävad emaslinnud veidi suuremateks. Hiireviude kehapikkus jääb alla poole meetriseks, aga tiibade siruulatus ületab meetri.
Sõudelennul sooritatakse kuni viis aeglast tiivalööki, et siis rahulikult liuelda. Nn rappelennul hiireviud kohtame üpris harva ja seda vaid saaki jahtival linnul.

Hiireviu
Lennus hoitakse saba sirgelt ja märkame sabatüviku alapoolt, mis paistab heledana, olles kirjatud tihedate hallide vöötidega. Lennupildis paistavad hiireviu tiivalöögid jäigad.
Hiireviude vaatlused: LINK