Sabatihane          Aegithalos caudatus

Tähelepanelik lugeja märkas, et sabatihane ei kuulu meie teiste tihastega samasse tihaslaste Paridae sugukonda, vaid omaette, sabatihaslaste sugukonda Aegithalidae.

Sabatihased pole eritiselt taimetoidulised, kui vahel toidumajade juurde trehvatakse, siis tuntakse huvi pigem üles riputatud pekitüki vastu.

Talvine arvukus kõigub aastati kümne ja saja tuhande isendi vahel, mis sõltub just läbirändajate hulgast.

Tõenäolisem on sabatihaseid kohata sega- või lehtmetsades ka võsastikes, aga linnud eriti paigal ei püsi, et neid rahulikult vaadelda annaks.

Ringi liigutakse väikestes salkades, mille on moodustanud üldjuhul möödunudsuvine perekond, vahel ka mitu perekonda.

Mõlema soo esindajad kannavad sarnast sulerüüd. Vanalindude pea, kael ning rind on helevalge sulestikuga, mida ilmestavad tumedad nööpsilmad ja nokk. Roosakat värvitooni kumab lindude külje ning kõhusulestikus. Sabapikkus, ületab linnu pikkuse. Ülipikad sabasuled on mustad, valgete servadega. Kui sabatihase kogu pikkus jääb 13 ja 15 sentimeetri vahele, siis sabapikkuseks on vastavalt, kas 7 või 9 sentimeetrit. Suuremate isendite kaal küünib kümne grammini.

Teiste värvuliste vastu ollakse sõbralikud. Ka ei märka me sabatihaste juures erilist inimpelglikkust.

Uue aasta sabatihaste vaatlused: LINK

Sabatihane