Külalisi tutvustab Linnuvaatleja, www.linnuvaatleja.ee
Musta-valgega viirutatud helesinise tiivanukiga pasknäär on sage lindude toidumajades pakutava rasva, seemnete ja pähklite söömas käija. Kõigesööja paskääri toiduks on marjad, seemned, puude viljad, putukad, ussid, pisinärilised ning ta rüüstab ka teiste lindude pesi.
Sügisel peidab pasknäär talvevaruks sambla alla või puude koorepragudesse suure hulga tammetõrusid ning kuigi vareslasele omaselt on pasknääri ruumimälu väga hea, jääb osa tõrudest talvel leidmata. Need tõrud hakkavad kevadel kasvama ja nii on pasknäär peamiseks tammede levitajaks.
Pasknäär on üks peamisi tammede levitajaid / foto: Uku Paal (ww.estbirding.ee)
Pasknääri häälitsus on käre ja see kaigub talvises metsas kaugele, kuid tema repertuaaris on ka kõrgetoonilisi vilejaid häälitsusi. Pasknääri tiivanukil on helesinine laik peene musta (ja valge) viirutusega, kusjuures vanalindudel on helesinistel sulgedel triipe mõni rohkem kui noorlindudel.
Pasknääri tiivanuki sulg. / foto: T. Voekler (wikimedia commons)
Pasknäär on Eestis metsades ja parkides üldlevinud ning tavaline haudelind, kelle arvukuseks hinnatakse meil 30 000 – 50 000 paari. Talvel on Eestis umbes 100 000 – 200 000 pasknääri. Arvukamalt näeb pasknääre sügisrändeperioodil septembris ja oktoobris, mil mõnel aastal rändab Eestist läbi ka suurel arvul põhjapool pesitsevaid isendeid. Parimates rändevaatluskohtades on loendatud hommiku jooksul mitu tuhat pasknääri, näiteks 26.09.2016 vaadeldi Läänemaal Puises lausa 18 000 pasknääri.
Pasknääri kohta loe lisaks veebilehelt NatureGate eLoodus.
Pasknääri häälitsusi kuula xeno-canto või Loodusheli kodulehelt.
Pasknääri vaatlused eElurikkuse andmebaasis.
Marko Mägi ja Margus Ots
info/at/linnuvaatleja.ee
