Lugude autor Kristel Vilbaste loeb tekste ka Vikerraadios
Pilt veebikaamerast Sova, LK foorumist
Kindlasti on meil kõigil selliseid päevi, kus hinges oled metsas, aga tegelikus elus pead istuma nelja seina vahel. Kevadel on see väljakannatamatu.
Heaks lahenduseks on siis töö kõrval lahti lüüa Looduskalendri lehekülg, kus korraga jooksmas mitu veebikaamerat, mis kohe meid kõige sügavamasse metsa tirivad.
Ja ma ei kutsu teid tegema tööluuse, sest kuigi läbi kaamerasilma salapäraste lindude magamistuppa piilumine on põnev, siis on võimalik kaameraid kasutada ka metsatunde loomiseks.
Praegu soovitan ma avada kas merikotkakaamera või metsisekaamera, kust hetkega voogab meie tuppa kõikvõimalikku linnulaulu, kõike seda, mis ehedas looduses praegu toimub.
Muidugi on põnev ka silmadega vaadata, mida toovad merikotka vanemad oma pooleteise-nädala vanusele pojukesele. Kas need on kogred või särjed ja avastada, et pigem toidetakse seda pisikest helehalli kotkapojukest mõnipäev seisnud kalaga, kui värskega. Merikotka pesas oli algselt sel aastal kaks muna, aga ühel hetkel oli teine muna katki.
Allesjäänud kotkapoeg sirgub keset “lindude kaitseala” tõhusalt. Ei lase ju kotkavanemad teisi röövlinde oma territooriumile, nii on pisemad velled hoitud. Kaamerast kajab pidevat väike-lehelinnu silksolki, metsvindi laulu, rähni trummeldamist, salu-lehelinnu meloodilisi viise. Rästaste hõiskeid ja käo kukkumist. Sookurgede trompet on nii vali, et tahtmatult keerad pead, äkki on nad su seljataga.
Erineval ajal kaamera taustahelisid kuulates saame aimu ka linnukellast, mis ajal mingi värvuline oma noka lahti teeb. Millal linnud eineaega peavad ja kuidas üheskoos laulda armastavad, kui üks liik alustab, siis ei hoia ka teised oma nokka kinni. Ja põnev on kuulata, kuidas rongad ja kotkad omavahel maid jagavad. Või vapsik või mesilane otse mikrofoni laulab.
Veidi teisetoonilisem on metsisekaamera. Kui kotkakaamera salvestab latvade laulu, siis metsisekaamera seda, mis häälitseb maas, kiiresti saabki selgeks just lehelindude lauluerinevused.
Avastamisrõõmu jätkub siin päevadeks ja kui teie lähikonnas on keegi, kes tundmatu hääle teile ära seletab, siis on edaspidi metsas oma sõpru lihtsam ära tunda.
