Kirjutas ja Vikerraadio Ökoskoobis luges Kristel Vilbaste
Päikseline hommik Käsmus. Kuvatõmmis Margossa, LK foorumist
Kevad tuleb kukesammul aina lähemale ja igavene võitlus rohelises kleidis Kevade ja härmas habemega Talve vahel kestab veel mõnda aega.
Aga eelmise nädala plusspäevades oli juba tunda tõelise kevade lõhna. Kui teil just parasjagu nohu ei ole, siis kindlasti tundsite seda? Lumehange alt äsja väljatulnud murupind nägi välja kui äsjasündinud vasikas, üsna lapiline ja vedi ligane. Aga siis kuivatas päevasoe heinakõrred - kogu kulusema kraami ja selle igihalja, mis lume all püsinud. See päikeses küpsetatud maa lõhnas kevade järgi.
Eilne hommik veebikaamera ees. Kuvatõmmis Fleur, LK foorumist
Ja värske lumi, mis veel sajab, pole enam see vana ja väsinud ja määrdunud. Vaid otsekui neitsilikult kaunis puhasvalge jõululumi.
Kuid puude otsast enam kevadvärve ära ei saa, punaste pajuokste otsas helendavad valged pajuurvad, mõned juba kaitsva soomuse mütsikesegi peast heitnud. Lepa- ja sarapuu-urvad ootavad tõelist kevadpaistet, aga urvad on juba kummist, ei enam talviselt jäigad ning on üsna puhkemise helepruuni värvi. Pungadki on puudel paksud ja pontsakad.
Vahtramahla käivad nüüd peale inimeste nõutamas ka linnud ja loomad. Rähnid taovad oma tugeva nokaga oksale ava sisse ja lakuvad keelega magusat nestet. Rähnide järel käivad magusa mahlaga maiustamas väikesmadki linnud ning ka oravad ei põlga tõelist magusmahlakraani.
Eelmise esmaspäeva keskpäeval, kui plusskraadid tõusid isegi üle kuue kraadi, siis ärkasid koguni liblikad. Uku Praks nägi Raplamaal lendamas esimest kollast liblikat. Valmikuna talvitunud liblikaid ja teisi putukaid ja mutukaid oli liikvel üksjagu.
Pilt veebikaamerast Laranjeras, LK foorumist
Kui aga autoga põldude vahel sõita, siis alalõpmata kerib ette kiivitaja pettepildi. Maastik on valmis! Ja just selline nagu ta tavaliselt esimeste kiivitajate ja lõokeste tuleku ajal on. Aga pole veel piisavalt rõõmsat sooja, mis vallandaks nende lindude häälepaelad, ega ka putukaid keda süüa. Küllap esimesed siin kusagil juba on, aga nad on vait kui sukad. Esimesed sookuredki on kohal, aga vaikivad.
Aga kõikjale Eestisse jõudsid eelmisel nädalal hiireviud. Nende toit on liikvele läinud, sest lume alt lahti sulanud urud ei paku hiirekestele enam kaitset. Hiired peavad põgenema ka öötunnil huikavate ja ringi askeldavate kakkude eest.
Rähnitrummi pole veel metsast kosta, aga lumel on ärganud mäkrade jäljed.
Homset vastlaliugu plaanides mõelge, kas teil on pikkade linade soov nii suur või võiks seekord loitsida endale „lasteõnne“. Vanarahva naistesool oli kombeks just vastlapäeval palja tagumikuga hangest alla lasta. Ja kindlasti tasub homme teha üks vanadest puuvillastest kaltsudest ja heintest nukk, et see kõigi nende mõtetega metsa viia, millest tahaksite lahti saada. Laske uuel puhtalt ja rõõmsalt tulla.
