VIDEO: Narva juga oleks oma eheduses Euroopas võimsuselt kuuendal kohal

Submitted by Looduskalender on Sun, 02.06.2019 - 17:17
Body

Narva juga Kreenholmi suurelt sillalt 22. mai 2019 umbes kell 13:15.

Vesi lastakse Venemaal asuvast hüdroelektrijaamast kanjonisse Narvas ja Ivangorodis seoses toimuva konverentsi "Piiriäärne sümmeetria" ("Приграничная симметрия").

Video: LINK

 Narva juga

Narva joast geoloog Kalle Suuroja järgi (lühendatult)

Narva juga asub Narva linnas, kohas, kus 750 m pikkune ja 250 m laiune Kreenholmi saar jõe kaheks – lääne- ja idapoolseks haruks jagab. Kreenholmi saare nimi ei tulenegi rohelisest värvist, nagu võiks oletada, vaid hoopis rootsikeelsest nimest Krähneholm ehk Varesesaar. Läänepoolne ehk Kreenholmi joaastang jääb Eesti territooriumile ja idapoolse, Joala astangu keskelt läheb läbi riigipiir. Tavakodanikul on õige raske pääseda joaastangute juurde, sest need jäävad nii piiritsooni kui ka Kreenholmi Manufaktuuri suletud alale. Aga ilmselt on see vaid hea tahte ja aja küsimus, kui selline atraktiivne vaatamisväärsus, nagu seda on Narva joa astangud ja mõnel harval ajahetkel ka juga ise, kõigile soovijatele kättesaadavaks tehakse.

Pärast sõda vajas Loode-Venemaa kiiresti elektrit ja nii valmis 1955. aastal jõe paremal kaldal hüdroelektrijaam. Jõgi suleti Kreenholmi saarest veidi lõunapool 200 m laiuse ja 9,2 m kõrguse tammiga, mille taha tekkis 191 km²) pindalaga madal (keskmine sügavus 1,8 m) tehisjärv. Võimas juga lakkas olemast. Nüüd võib Narva joa ilu nautida haruharva: siis, kui veehoidlas on liiga palju vett või selle põhi vajab puhastamist.

Pärast joa kuivaksjäämist tekkis uus vaatamisväärsus – kuiv joaastang , mis on suure teadusliku väärtusega Aseri ja Kunda lademe paljand ning äärmiselt huvitav pinnavorm.

Tags

We use cookies on our website to support technical features that enhance your user experience.

We also use analytics & advertising services. To opt-out click for more information.