Vaatlusvõrgustik tagab üle Messina väina rändavate herilasviude turvalisuse

Submitted by Looduskalender on Thu, 27.06.2019 - 12:56
Autorid

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Body

Herilaseviu (Pernis apivorus) pesitseb Euroopas. Rändeks troopilisse Aafrikasse kogunevad muidu erakliku eluviisiga linnud parvedesse ning leiavad tee talvituma Maa magnetvälja, maamärkide ja tuulte abil. Kuna liuglemiseks kasutavad herilaseviud tõusvaid õhuvoolusid, otse üle mere nad lennata ei saa, mistõttu on herilaseviudele olulised Gibraltari ja Messina väinad. Mõlemad võimaldavad Vahemerd ületada selle kõige kitsamast kohast.

Herilaseviu

Herilaseviu / foto: Arne Ader (www.loodusemees.ee)

Väinade ületamise kindel koht toob aga paratamatult kaasa lindude koondumise, mis omakorda on lihtsaks võimaluseks salaküttidele, kes praktilist kasu sellest siiski ei saa – linde lasevad nad ainult lõbu pärast. Veel mõnikümmend aastat tagasi tapeti igal aastal viis tuhat Itaalias Sitsiilia ja Apenniini poolsaare vahel asuvat Messina väina ületavat herilaseviud.

1980. aastatel tuli aga Itaalia linnukaitseorganisatsioonil LIPU (BirdLife ´i Itaalia partnerorganisatsioon) mõte hakata korraldama salaküttimisvastaseid laagreid, mille eesmärgiks oli tuua üle maailma kokku linnuhuvilised, et rändavate lindude üle valvet pidada. Juba looduskaitsjate kohalolek peletas salakütte, kuid vabatahtlikud said ka kiiresti kõigist juhtumitest teada ning need ametlikult ette kanda.

Pikaajaline töö on vilja kandnud: näiteks on muutunud kohalike suhtumine rändavatesse lindudesse ja nende kaitsesse ning loodud on vaatlusvõrgustik, mis võimaldab jälgida röövlindude liikumist; viimane annab politseile võimaluse õigel ajal õiges kohas olla. Tänaseks on salaküttide kuulide tõttu hukkuvate herilaseviude arv langenud 100 linnuni aastas ning 30 aasta jooksul on päästetud ligikaudu 85 000 herilaseviud. Ka edaspidi soovib organisatsioon oma tegevust laiendada, et abi saaks rohkem ka teised rändavad linnuliigid ning suuremal alal.

Loe täpsemalt:
BirdLife International 08.04.2019 Anti-poaching camps give honey-buzzard sweet taste of success.

 

Riin Viigipuu
Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi zooloogia osakonna doktorant
info/at/linnuvaatleja.ee

We use cookies on our website to support technical features that enhance your user experience.

We also use analytics & advertising services. To opt-out click for more information.