Talilinnukaamera - rohevint

Submitted by Looduskalender on Sat, 11.01.2020 - 14:14
Autorid

Linde tutvustavad Marko Mägi ja Margus Ots, www.linnuvaatleja.ee

Foto Arne Ader

Body

Talvel lindude toidumaja külastavate lindude hulgas on arvukalt rohevinte. Nende varblasesuuruste kollakasrohelise sulestikuga vintlaste isaslinnud on erksavärvilisemad kui pruunikashalli sulestikuga emaslinnud.

Talvel tegutsevad rohevindid suurte salkadena ning rikkalikemate toidumajade juures võib näha kümneid ja isegi sadu linde. Osa neist on Eestisse põhjapoolsetelt aladelt saabunud talvitajad, teised aga siia talvitama jäänud Eesti rohevindid. Toidumaja külastavate värvuliste seas on rohevindid sotsiaalse hierarhia tipus, jäädes alla vaid varblastele – seepärast võib tähelepanelik veebikaamera jälgija aeg-ajalt näha, kuidas vana isane rohevint peremehetsema kipub.

 

Rohevint

Rohevint ( www.loodusemees.ee )

Rohevindi toiduks on seemned, pesitsusperioodil putukad ning talvel ja kevadel ka taimede pungad. Toidumajades pakutavast on rohevindi lemmikuks päevalilleseemned.

Toidumajadel võib mõnikord näha loiu olemisega rohevinte, kelle suled on puhevil ja nokast eritub ila – sellisel juhul võib lind olla nakatunud ainurakse parasiidiga Trichomonas gallinae, kes on levinud just eelkõige vintlaste seas. Nakatunud linnud ei suuda toitu neelata ja hukkuvad. Kui toidumaja juures on olnud mõni nakatumiskahtlusega lind, tuleks toidumaja regulaarselt puhastada (näiteks kuuma veega pesta), sest kokkupuutel haige linnu eritistega võivad haigestuda ka teised linnud. Umbes kümme aastat tagasi levis trihhomonoos muuhulgas lindude massilise lisatoitmise tulemusena kiiresti Suurbritannias, Norras, Rootsis ja Soomes, tappes miljoneid rohevinte. Sel ajal avastati esimesed rohevintide haigestumisjuhud ka Saaremaal Sõrve linnujaamas.

Eestis on rohevint laialt levinud ja tavaline kultuurmaastike haudelind, kes eelistab parke, suuri aedu, hõredaid metsatukki, kuusehekke ning metsaservi. Septembris–oktoobris rändab osa rohevintidest talveks Kesk- ja Lõuna-Euroopasse. Rohevinte pesitseb Eestis 50 000–100 000 paari ja talviseks arvukuseks hinnatakse 200 000–400 000 isendit. Viimastel aastatel on rohevindi arvukus Eestis kasvanud, talvisele arvukuse tõusule on kaasa aidanud hoogustunud lindude lisatoitmine.

Rohevindi kohta loe lisaks veebilehelt NatureGate eLoodus
Rohevindi häälitsusi kuula xeno-canto või Loodusheli kodulehelt.
Rohevindi vaatlused eElurikkuse andmebaasis

 

Talilinnukaamera külalised:

Tutt-tihane: https://www.looduskalender.ee/n/node/4124

Musttihane: https://www.looduskalender.ee/n/node/4121

Suur-kirjurähn: https://www.looduskalender.ee/n/node/4110

Põldvarblane: https://www.looduskalender.ee/n/node/4108

Põhjatihane: https://www.looduskalender.ee/n/node/4101

Salutihane: https://www.looduskalender.ee/n/node/4096

Puukoristaja: https://www.looduskalender.ee/n/node/4087

Pasknäär ja suur-kirjurähn: https://www.looduskalender.ee/n/node/4071

Sinitihane: https://www.looduskalender.ee/n/node/4070

Rasvatihane: https://www.looduskalender.ee/n/node/4056

Lindude talvisest toitmisest: https://www.looduskalender.ee/n/node/4045

Vaata ka talilinnukaamera foorumisse: LINK

We use cookies on our website to support technical features that enhance your user experience.

We also use analytics & advertising services. To opt-out click for more information.