Rootsiitsitaja Emberiza schoeniclus
Rootsiitsitajaid me ei kohta linnades, aedades või kuivades metsades ja nõmmedel. Nende elupaikadeks on roostikud, niisked hooldamata põõsastega niidud ja üleujutatavad jõeluhad (veematkajatele on rootsiitsitajad kindlasti tuttavad). Pesitsejaid võis olla rohkem, kui viiskümmend tuhat paari ja tänaseks on pesakonna noorlinnud juba iseseisvunud.
Isaslinnu pea, kurgu- ja kõhualune, mis vastu sügist heledamaks pleegivad. Valget triipu näeme kuklatagusel ja sama värvi haberiba. Tiibade kattesuled on punakaspruunid.
Rootsiitsitaja
Emaslinnu sulestiku muster sarnaneb isaslinnu omale, aga pea on hallikaspruun, seal näeme valkjat kulmutriipu ja haberiba.
Isaslinnu lihtsat ja lühikest laulu ei pruugi me sageli isegi tähele panna. Lauldakse kuni poole juulini, istudes mõnel roovarrel või põõsa oksal ja ei häälitseta ainult öö pimedamate tundide aegu.
Rootsiitsitaja (9:30, 03.07 Otepää)
Kutsehüüd kostub veidi venitatult.
Kuula lisaks: LINK
Rootsiitsitajate vaatlused: LINK
