Linnulauluraadio päeva lind

Helifailid valis Hannes Margusson

Fotod Arne Ader

Musträstas lauluoksal ( www.loodusemees.ee )

Musträstas       Turdus merula

Linnades tuntakse musträstaid päris hästi sest paljud linnud ei vaevu rändama ja talvituvad kohapeal seda peamiselt inimeste armust ehk jäätmetest. Lume sulades tegutsetakse niidetud muruplatsidel ja toiduotsingutel erinevad nad teistest lindudest sest siblivad jalgadega lehekihis või kulus, kui teised värvulised otsivad toitu ainult nokaga sobrades.

Helifailid valis Hannes Margusson

Fotod Arne Ader

Punarind ( www.loodusemees.ee )

Punarind       Erithacus rubecula

Punarindu kuuleb tähelepanelik vaatleja laulmas juba üle Eesti ja seda nii maal, kui linnas sest tegu on arvukuselt meie looduses kolmanda linnuliigiga ehk umbes miljoni haudepaariga kohe metsvindi ja salu-lehelinnu järel.

Toimetab Hannes Margusson

Foto Arne Ader

Puukoristaja ( www.loodusemees.ee )

Puukoristaja       Sitta europaea

Puukoristajad elutsevad igasugustes metsades, aga pesitseda eelistavad, kas leht- või segametsades, aga samuti parkides, kalmistutel. Mandril on puukoristajad tavalised, saartel aga väga haruldased. Tänavu võis pesitsejad olla kuni sada tuhat paari.

Toimetab Hannes Margusson

Foto Arne Ader

Tamme-kirjurähn kirsiga ( www.loodusemees.ee )

Tamme-kirjurähn         Dendrocopos medius

Tamme-kirjurähni Eestis pesitsemine toimus alles 2000. aastal Räpina mõisapargis. Viimase paarikümne aastaga on linnud levinud ja muutunud vanade parkide ning lehtmetsade haudelinnuks, kelle arvukus on üle Mandri-Eesti järjest kasvanud ja võib küündida isegi poolesaja paarini.

Toimetab Hannes Margusson

Foto Arne Ader

Tuttpütid ( www.loodusemees.ee )

Tuttpütt        Podiceps cristatus

Möödunud aasta mais-juunis saime jälgida Kooraste Suurjärvel veebikaamera vahendusel aasta linnu tuttpüttide pesaelu.

Tuttpütipaar lahkus möödunud aastal pesalt koos kolme pojaga 5. juunil. Pere toimetas järvel kuni lahkumiseni augustis.

Tuttpüttidele sobivad pesitsemiseks üle paarikümne hektari suurused taimestikurikkad järved, mille sügavus peaks olema ikka üle meetri.

Toimetab Hannes Margusson

Foto Arne Ader

Rongad ( www.loodusemees.ee )

Ronk ehk kaaren       Corvus corax

Rongad on oma elupaikadeks viimastel aastakümnetel sagedamini valinud inimeste läheduse. Pesi võib leida maanteede äärsetest metsadest vahel on linnud pesa rajanud kõrgepingemastidele linnade läheduses. Aastatuhandetega välja kujunenud pesitsusalad paiknevad enamalt jaolt okasmetsades, aga nüüd ka põldudevahelistes metsatukkades, puisniitudel või väikesaartel. Pesitsejaid võis olla tänavu üle kolme tuhande paari.

Toimetab Hannes Margusson

Foto Arne Ader

Porr ( www.loodusemees.ee )

Porr       Certhia familiaris

Putuktoidulised porrid tegutsevad okas- või segametsades, aga ka parkides ja kalmistutel, kus hea varjevärvusega linnud puutüvede koorepragudest lühidate hüpetega spiraalselt ülespoole liikudes toitu leiavad. Inimesi nad parkides ei pelga ja jäävad enamalt jaolt möödujatele märkamatuteks.

Toimetab Hannes Margusson

Foto Arne Ader

Karmiinleevike ( www.loodusemees.ee )

Karmiinleevike        Carpodacus erythrinus

Karmiinleevike on umbes varblase suurune lind ja värvika isaslinnu välimus äratab uudishimu ka kõige loodusvõõramas märkajas.

Karmiinpunast sulestikku kannavad üle aasta vanused isaslinnud ja vanemaks linnud oleks nagu „verre kastetud“.

Toimetatakse väga erinevates pigem madalama puistuga elukohtades, aga ärge imestage, kui kohtate neid isegi kadastikes, rabamännikutes või klindialuse laialehises puistus.

Toimetab Hannes Margusson

Foto Arne Ader

Rukkirääk ( www.loodusemees.ee )

Rukkirääk        Crex crex

Rukkirääkude arvukus on oluliselt vähenenud nii Eestis, kui Euroopas ja „rääkuvaid“ isaslinde pole meil enam loendatud viite tuhandet. Põhjuseid on palju, hoolimata sellest, et osa linde pesitsevad kaks korda suve jooksul ja pesakonnad on suured.

Toimetab Hannes Margusson

Fotod Arne Ader

Tutt-tihane ( www.loodusemees.ee )

Tutt-tihane        Parus cristatus

Tutt-tihastest paigalinde tunneme ja teame talviselt toidulaualt, aga tegu on männimetsade liigiga, keda me isegi suvises metsas harva märkame. Pesitsejaid võiks olla ümmarguselt sada tuhat paari, aga viimase kümnekonna aastaga on arvukus vähenenud. Meie saartel tutt-tihased ei pesitse, kui mõned juhupesitsemised  Saaremaal välja arvata.