Väike-kirjurähn         Dendrocopus minor

Väike-kirjurähn (10:30, 20.04, Pühajärve)

Väike-kirjurähnid valivad oma elupaikadeks vanemad leht- või segametsad, pargid, kalmistud. Heade pesitsuspaikadena võime nimetada veekogude kaldaalade lepikuid, aga suurtes metsades me väike-kirjurähne ei leia.

Väike-kirjurähnid on umbes varblase mõõtu, kui isaslinnu lagipead ehib punane laik, siis emaslinnul sarnane puudub.

Väike-kirjurähni kevadise lauluna kuuleme pikka „piipitamist“

Kaelustuvi ehk meigas        Columba palumbus

Aprilli alul meile saabunud halli sulestikuga kaelustuvisid sugupoolteks eristada ei anna. Meie looduse suurim tuviline, nende puguala ja rind on lillaka varjundiga ja liigi tunnuseks valge kaelus. Lindude nokk punane, nokaots kollane ja vahanahk valge.

Lennus märkame tiibade keskosas valget laiku. Mida aasta edasi seda sagedamini kohtame kaelustuvisid pesitsemas linnade parkides.

kaelustuvi (10:15, 19.04, Pühajärve)

Kalustuvi häälisus ehk nö „laul“

Metsvint

Metsvint       Fringilla coelebs

Sinitihane        Parus caeruleus 

Kevadisel ajal alustab sinitihane hommikul lauluga kuni pool tundi enne päikese tõusu ja lõpetab juba varaõhtul.  Isas- ja emaslinnud paistavad välimuselt päris sarnased ja nende käitumist tuntakse hästi, kes vähegi talvisel ajal linde on toitnud. Pesaehitus on alanud või algamas, kas mõnda pesakasti või lehtpuu õõnsusesse. „Ehitusmeistriks“ peetakse emaslindu, keda isaslind vahel ka aidata võib…

Suurnokk-vint ehk suurnokk        Coccothraustes coccothraustes

Umbes kuldnokkade suurused suurnokad on tõe poolest suure, tugeva ja koonilise nokaga. Punakaspruuni, kirju sulestikuga, aga lühikese sabaga ja emaslind on isaslinnust vaid kröömike tuhmima sulestikuga.

Suurnoka kutsehäälitsus on lühike, terav "tik"

Helinäide:

Salutihane        Parus palustris

Salutihaste isas- ja emaslind on sarnase välimusega. Põhjatihastega ollakse äärmiselt sarnased, aga linde eristab laul, mis kuuldub korduvate silpide jadana.

Salutihase laul:

Salutihase läheduses laulab sinitihane

Ohakalind       Carduelis carduelis

Ilusad värvikad laululinnud. Looduses on emas- ja isaslindude eristamine keeruline.

Linnu rutakas laul on küllalt omapärane ja seetõttu lihtsasti äratuntav sisaldades kutsehüüde. Ohakalinde võib pidada päevalaulikuteks, alustades hommikul hilja ja lõpetades õhtul vara.

Ohakalinnu laul:

Helinäidis:

Pesakastis kolm kuldnokka ehk kaks kavaleri

Kuldnokk       Sturnus vulgaris

Rasvatihane        Parus major

Rasvatihase laulu ja häälitsuste arsenal on väga suur. Mõned näited:

Rasvatihase laulu näidised:

Taustal laulavad käblik, väike-lehelind.

Rohevint       Chloris chloris

Rohevindid on häälekad linnud, nad olid kenasti kuuldavad hiliskevadel juba talilinnukaamera vahendusel. Tegu on tavaliste kultuurmaastikel pesitsejatega, sel ajal leiab isaslind laulmiseks mõne kõrgema koha, näiteks puuladva.

Rohevindid alustavad lauluga hommiku „hilja“ vast veidi enne päikesetõusu ja lõpeatavad õhtul loojandu ajal. Laulmas võime neid kuulda juuli lõpuni.

Rohevint (7:00, 04.04, Otepää)