Musträstas Turdus merula
Linnades tuntakse musträstaid päris hästi sest paljud linnud ei vaevu rändama ja talvituvad kohapeal seda peamiselt inimeste armust ehk jäätmetest. Lume sulades tegutsetakse niidetud muruplatsidel ja toiduotsingutel erinevad nad teistest lindudest sest siblivad jalgadega lehekihis või kulus, kui teised värvulised otsivad toitu ainult nokaga sobrades.
Punarind Erithacus rubecula
Punarindu kuuleb tähelepanelik vaatleja laulmas juba üle Eesti ja seda nii maal, kui linnas sest tegu on arvukuselt meie looduses kolmanda linnuliigiga ehk umbes miljoni haudepaariga kohe metsvindi ja salu-lehelinnu järel.
Eesti Ornitoloogiaühingu ja Päästame Eesti Metsad kampaania
Joonistas Piret Räni
Kirjutas Liis Keerberg
Pesitsusrahu kampaania 2022
Eesti Ornitoloogiaühing ja Päästame Eesti Metsad kutsuvad lindude kevadsuvisel pesitsusperioodil pidama pesitsusrahu. Pesitsusrahu on vajalik uue põlvkonna linnupoegade üles kasvatamiseks ning Eesti elurikkuse hoidmiseks. Pesitsusrahu kampaania raames tutvustame meie metsades elavaid linnuliike ja nende pesaelu.
Laanerähn ehk kolmvarvas-rähn
Oma esimest laanerähni nägin ma Piusa jõe ürgorus, kus ta ühel püstisel surnud kuusetüvel vaikselt toimetas. Ka minu hilisemad kohtumised laanerähniga on olnud peamiselt vanades metsades.
Eesti Ornitoloogiaühingu ja Päästame Eesti Metsad kampaania
Oma mõtteid pesitsusrahust muusik, laululooja ja metsaomanik Mari Kalkun.
Eesti Ornitoloogiaühingu ja Päästame Eesti Metsad kampaania
Joonistas Piret Räni
Kirjutasid Liis Keerberg ja Peep Veedla
MÄNSAK
Valgete tähnide ja pruunikasmusta sulestikuga mänsak meenutab välimuselt hiiglaslikku kuldnokka, olles enam-vähem ühte mõõtu pasknääriga. Meie vareslastest on mänsak vast kõige vähem tuntud, sest erinevalt teistest vareslastest on tema läbi ja lõhki metsalind. Väljaspool metsa võib mänsakut kohata vaid rändel.
Mänsaku elupaikadeks on mitmesugused vanemad kuusikud ja kuuse-segametsad. Kuigi liik on levinud üle Eesti, leidub teda tihedamalt siiski läänesaartel. Eriti meelsasti pesitseb mänsak seal, kus kasvab ka sarapuu. Miks?
Klõpsa fotol - avaneb otsestriim.
Eesti Ornitoloogiaühingu ja Päästame Eesti Metsad kampaania
Joonistas Piret Räni
Tekst Peep Veedla ja Liis Keerberg
Pesitsusrahu linnukool: ronk ehk kaaren
Ronk paneb küünlapäeval oma pessa esimese "palgi", teadis vanarahvas. Ja teadis üpris täpselt, sest kuigi ronk ei tea küünlapäevast tuhkagi, hakkab ta ometi just veebruaris pesaehitusega pihta. Olgu see siis olemasoleva renoveerimine või suisa uue ehitamine nurgakivist alates.
Süsimusta sulestikuga ronk võib esmapilgul sarnaneda teise varakevadise pesitsejaga – künnivaresega. Mõlemaid võib kohata toitumas põldudel, kuid ronk on oluliselt suurem ja tema nokk on must, mitte heleda tüvikuga nagu künnivaresel. Ka pesitseb ronk üksikute paaridena tavaliselt metsas, künnivares aga kolooniates ja inimasustuse lähedal. Ronk on paigalind ja eriti suuri rändeliikumisi ette ei võta.
Eesti Ornitoloogiaühingu ja Päästame Eesti Metsad kampaania
Joonistas Piret Räni
Tekst Peep Veedla ja Kaarel Võhandu
Eesti Ornitoloogiaühing ja Päästame Eesti Metsad kutsuvad lindude kevadsuvisel pesitsusperioodil pidama pesitsusrahu. Pesitsusrahu on vajalik uue põlvkonna linnupoegade üles kasvatamiseks ning Eesti elurikkuse hoidmiseks. Pesitsusrahu kampaania raames tutvustame meie metsades elavaid linnuliike ja nende pesaelu.
KÄBILINNUD
Käbilinnud meenutavad veidi papagoisid: isaslinnud on punased, emaslinnud rohekad või kollakad ning nokk on mõlemal justkui papagoil. Tegelikult ühelgi papagoil ristnokka muidugi ei ole, ka väline sarnasus on vaid esmapilguline.
Eesti Ornitoloogiaühingu ja Päästame Eesti Metsad kampaania
Eesti Ornitoloogiaühing ja Päästame Eesti Metsad kutsuvad lindude kevadsuvisel pesitsusperioodil pidama pesitsusrahu. Pesitsusrahu on vajalik uue põlvkonna linnupoegade üles kasvatamiseks ning Eesti elurikkuse hoidmiseks.
Puukoristaja Sitta europaea
Puukoristajad elutsevad igasugustes metsades, aga pesitseda eelistavad, kas leht- või segametsades, aga samuti parkides, kalmistutel. Mandril on puukoristajad tavalised, saartel aga väga haruldased. Tänavu võis pesitsejad olla kuni sada tuhat paari.
Parim aeg on varastel tuulevaiksetel hommikutundidel enne kella viite.
Miks on varahommik hea aeg? Hommikud on sagedamini tuulevaiksemad, linnud ööga rahunenud, häirimist vähem ja uue päeva hakul tuleb kindlasti oma kohalolu ümbruskonnale teavitada.
Enne poolt üheksat lisanduvad inimtegevuse ehk külaelu hääled.
Tuulevaiksete õhtute aegu võib ennast unustada linnulaulu kuulama kuni laulu vaibumiseni päikeseloojangu järgsel tunnil.
Copyright 2025 · Looduskalender
Designed by Zymphonies
Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.
Linnulauluraadio uudised
