Numbrid linnuliikide ees märgivad sekundeid helimaastikust.

 

Metsvint (www.loodusemees.ee)

Öö vastu neljapäeva, 2. maid, oli linnulauluraadios tõeliselt tegevusrohke.

Jätkus juba mitmendat ööd väldanud hanede ränne. Järvelt oli kogu öö kosta tuttpüttide karedaid häälitsusi, aga ka vihitajaid, kes on aastaid mikrofoni läheduses  pesitsenud.

Karvasjalg-kakk ( www.loodusemees.ee )

Minu jaoks oli aga „pärliks“ kakkude omavaheline debatt. Sellest võtsid osa lausa kolme liigi esindajad: kodukakk, värbkakk ja uue tulijana karvasjalg-kakk.

Viimati lisandunud uued liigid Linnulauluraadios:

Kivitäks ( www.loodusemees.ee )

 

Kivitäks                                        Oenanthe oenanthe

20.04. kell 23.40

Panin tehnika hommikuseks kuulamiseks valmis.

Kodukakk

Tikutaja 

Käblik   ( www.loodusemees.ee )

Alustan kuulamist.

5.00

Rasvatihane

Käblik

Laulurästas

Punarind

5.04

Sõtkas (tiibade vihin)

5.09

Vainurästas

5.11

Hallrästas

Lennuk Tokio-Viin (ülelendajaid saab lennugraafiku järgi kontrollida)

5.13

Kodukakk

5.14

Sinikael

Kellad on keeratud suveajale, linnuränne võtab hoogu.

Parimaks ajaks Linnulauluraadiost linnulaulu kuulata on meeleolukam varastel hommikutundidel Täna tõusis päike Kooraste järve kaldal kell 6.45, kuid varaste ärkajate hääli on kuulda juba üle tunni aja varem. Aga jälgima peab ka ilma ja  just sellel eesmärgil paigaldasime veebikaamera sest tuuliste ja vihmaste ilmade korral vaikib paljude lindude laul sootuks.

Miks varahommik on hea aeg? Hommikud on sagedamini tuulevaiksemad, linnud ööga rahunenud, häirimist vähem ja uue päeva hakul tuleb kindlasti oma kohalolu ümbruskonnale teavitada. Häälekamad on äsja rändelt saabunud linnud.

Inimtegevust ehk külaelu toimetamine lisandub veidi enne poolt üheksat.

4.00

Ilm päris talvine, üle kuue kraadi külma. Alustasin kuulamist. Esimesel tunnil kodukakk ja sinikaelad. Üllatab see sinikaelte öine liikumine. Keegi ragistab pidevalt võsas ja musträstas on sellest häiritud, kostavad linnu ärevushüüud.

5.02 

metskurvits

5.09

punarind

5.10

laulurästas

5.14

haned madalal ülelennul, tiibade vihin on kuulda

5.34

sookurg

rasvatihane

5.35

salutihane

hallpea-rähn

nõmmelõoke

käbilinnud ülelennul

laulurästad lõpetasid laulu

5.37

värbkakk

5.38

puukoristaja

5.39

vares

pasknäär

5.40

harakas

5.43

leevike

5.44

Juba eile hilisõhtul läks külmaks ja ööseks langes kraadklaasi näit õhus nelja külmapügalani. Lumi kaamera ees sulas alles peale keskpäeva ja öösel jäätunud kaldavesi ei sulanud isegi õhtuks.

Lõokesed alustasid oma laulu külma ilma tõttu hiljem. Läbirändajaid hommikupoolikul kuulda ei olnud. Hästi aktiivsed olid hommikutundidel rähnid.

26.märtsi hommik kella 5.10 – 8.30-ni

kodukakk

laulurästas

musträstas

sinikael

sookurg

sõtkas

käblik

metskurvits

käbilind (liik määramata)

vares

harakas

puukoristaja

rohevint

rasvatihane

hallpea-rähn

sinitihane

tutt-tihane

talvike

leevike

musttihane

musträhn

Stereoheliga ülekannet oleme mitmete erinevate võimalustega katsetanud tänaseks pea aasta jagu. Hetkel käivitame testversiooni, lootuses, et erilisi tagasilööke tehnika osas ei tule (koputame kolm korda vastu puud). Ülekande parendamiseks meil mõtteid jagub, vaatame millega hakkama saame?

Kevadõhtute luksus on see, et ilm on nii pikalt valge, et ei tahagi magama minna. Tegelikult on ju vaid kuu aega kõige pikema päeva ja lühema ööni.

Istud siis oma maakodu rõdul, endiselt paksudesse tekkidesse mässitud ja kuulad õhtukägu ja ööbikut, laulurästa kõlavaid kordusi kuuseladvast ja punarinna tiristamist toomingasalust.

Ja siis see kotsab! Koletu möiratus keset idülli. Hea on sel hetkel istuda. Aga vahel, kui olen läinud uurima, kas heina seest kostev krabin kuulub siilile või sehkendavad karihiired sinna pesa teha, siis võtab selline karjatus ikka põlvist nõrgaks küll. Ehmatan! Ehmatan alati hirmasasti. Ja siis naeran enda üle. See päikeseloojangusse hõikav tegelane on mu tagatiigi äärne metskitsesokk.