Tutt-tihane on männimetsade liik, keda väljaspool metsaalasid kohtab suhteliselt harva. Kuna sel aastal asub kaameraga toidumaja suure metsa vahetus läheduses, on oma pesitsusalal tegutsevat tutt-tihast õnnestunud ka kaameras nii mõnelgi korral kohata. Tutt-tihane on Eesti tihastest kõige paiksem liik ja ta püsib pesitsusterritooriumi ümbruses ka talvel.

Kuigi tutt-tihase toiduks on peamiselt putukad ja teised väikesed selgrootud, aga ka okaspuude seemned, sööb ta sarnaselt teiste tihastega talvel hea meelega ka inimeste pakutavaid päevalilleseemneid.

Tutt-tihase leiab metsast puulatvadest üles iseloomuliku kuristava kutsehüüu järgi.

Kuula tutt-tihast: LINK

Mandri-Eestis on tutt-tihane üldlevinud ja tavaline haudelind ning talvitaja, kuid Eesti läänesaartelt teda ei leia. Tutt-tihaseid pesitseb Eestis 30 000–50 000 paari ja talviseks arvukuseks hinnatakse 80 000–120 000 isendit.

Pesa ehitab tutt-tihane puuõõnsusse või ka pesakasti, aga tema pesi on leitud ka vanadest oravapesadest, varese või röövlindude vanade pesade okstevahelistest tühimikest, aga ka puujuurte- ja oksterägast. Tutt-tihase pesa paikneb suhteliselt madalal, enamasti maast kuni kolme meetri kõrgusel. Pesitsust alustab tutt-tihane Eesti tihastest kõige varem – aprilli keskpaigas, mil teised tihased alles pesa ehitavad, võivad tutt-tihase pesas juba pojad kooruda. Tutt-tihane võib vajadusel rähni kombel pesaõõnsust suuremaks raiuda, kuid seda vaid pehkinud puudes.

Tutt-tihase kohta loe lisaks rasvatihase aasta kodulehelt www.eoy.ee/rasvatihane/tihased/tutt-tihane.
Tutt-tihase häälitsusi kuula xeno-canto või Loodusheli kodulehelt.
Tutt-tihase vaatlused eElurikkuse andmebaasis.

LK foorum on külalised salvestanud: LINK

Varem tutvustatud:

Rasvatihane: LINK

Sinitihane: LINK

Põldvarblane: LINK

Pasknäär: LINK

Salutihane: LINK

Põhjatihane: LINK

Puukoristaja: LINK

Musttihane: LINK

Suur-kirjurähn: LINK

Hallpea-rähn: LINK