Linde tutvustavad Marko Mägi ja Margus Ots, linnuvaatleja@linnuvaatleja.ee
Fotod Arne Ader ja Uku Paal
Hallpea-rähni emaslinnu pea on üleni hall, isaslinnu otsaesisel on punane laik (www.loodusemees.ee)
Kaameraga toidumaja on aeg-ajalt külastanud ka hallpea-rähn. Kuigi hallpea-rähni peamiseks toiduks on putukad ja nende vastsed, sööb ta talvel meelsasti inimese poolt pakutavat rasva ja rasvapalle ning ka taimset toitu, näiteks marju. Suvel võivad suure osa hallpea-rähni toidust moodustada sipelgad ja nende nukud.
Roherähn on Eestis väga haruldaseks jäänud, vaid Saaremaal pesitsevad veel üksikud paarid. 03.06.2006 Sõrve säär, Saaremaa. / foto: Uku Paal (www.estbirding.ee)
Seljapoole rohelise sulestiku tõttu aetakse hallpea-rähni sageli segamini Eestis väga haruldaseks jäänud roherähniga.
Hallpea-rähni tunneb kergesti ära ka häälitsuste järgi, tema kõlav langeva lõpuga vilerida kostab kaugele.
Hallpea-rähni häälitsused: https://www.xeno-canto.org/314286
Rähnide määramise kohta saab täpsemalt lugeda näiteks Tartu ülikooli loodusmuuseumi 2010. aasta huviteatmikust: Rähnide määramisest, lk 16-18.
190102aa1442
Lindude toidumaja
Hallpea-rähn elutseb peamiselt sega- ja lehtmetsades, aga ka parkides ja puisniitudel. Hallpea-rähne pesitseb Eestis 3000-5000 paari, talviseks arvukuseks hinnatakse meil 6000-15 000 isendit.
Hallpea-rähni häälitsusi kuula xeno-canto või Loodusheli kodulehelt.
Hallpea-rähni vaatlused eElurikkuse andmebaasis.
LK foorum on külalised salvestanud: LINK
Varem tutvustatud:
Rasvatihane: LINK
Sinitihane: LINK
Põldvarblane: LINK
Pasknäär: LINK
Salutihane: LINK
Põhjatihane: LINK
Puukoristaja: LINK
Musttihane: LINK
Suur-kirjurähn: LINK
