Fotod Arne Ader
Vaher õitseb
Harilik vaher Acer platanoides
Taimemaailm näitab kevade algust. Vahtra õitsemine kuulutav varakevade lõppenuks. Lõuna -Eestis puhkes märgiline puu õitsele möödunud nädalal, laupäeval Mulgimaal ning jõudis koos päevasoojadega põhjarannikule.
Niisiis, vahtrate õitsemisega algas meil fenoloogiline päriskevad.
Täisõites vaher on tõeline vaatamisväärsus. Soojadel, päikeselistel kevadpäevadel, kuuleme puudelt mesilaste suminat, kes ennastunustavalt nii nektarit, kui rohekat õietolmu koguvad ja ühelt suurelt vahtralt võivad mesilased saada isegi kuni pange mett tugeva mesilaspere kohta.
Lähivõte vahtra õitest: näha on nektarist läikiv meeketas ja hästi arenenud tolmukad ehk kõik nähaolevad on isasõied
Vaher lehtib pärast õitsemist või alustab lehtimist õitsemise ajal
Vahtrikuid kohtame meie looduses harva: vaid Lääne-Eesti saartel (Kõinastu laiul), mõnel mandri soosaarel, aga samuti Põhja-Eesti pankranniku (klindi) ja mere vahelisel alal.
Vahtraid võime märkame kasvamas ka segametsades koos teiste puuliikidega: tamme, saare, jalaka, pärna, vahel kase või kuusega. Kuivad ja väheviljakad mullad vahtrale ei sobi. Noorelt talub puu nii varju ja talvepakaseid, kuid puid võivad kahjustada just õitsemisaegsed tugevad öökülmad.
Vahtraseeme idaneb
Vilju hakkavad vahtrad kandma alles veerand sajandi vanuselt. Seemnete idanevus on hämmastav – kasvama läheb üheksa seemet kümnest. Peale lume sulamist idanevad pudenenud seemned massiliselt.
Vaher õitseb
